Kogu tõde puukidest: spetsialist selgitab, kuidas ennast ja lemmiklooma kaitsta
Tervise Arengu Instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller selgitab, miks puugid lemmikloomalt inimesele kanduvad ning kuidas seda vältida.
Puugihammustused tekitavad lemmikloomadele üldjuhul vähem probleeme kui inimestele, kuid verdimevatest parasiititest hoidumine on kasside ja koertegi puhul tähtis.
Puugid võivad kanduda lemmikloomalt inimesele
Puukidel pole erilist eelistust koerte või kasside, samuti mitte erinevate tõugude osas. Seega, tulles jalutuskäigult koju tagasi, võivad koos lemmikloomaga tuppa sattuda ka puugid, kes peidavad end looma karvastikus. Puugid ei vali looma otseselt selleks, et kasutada teda transpordivahendina inimeseni jõudmiseks, vaid ikka selleks, et saada looma verest endale kõhutäit. Paraku juhtub siiski, et puugid ronivad loomalt üle inimese peale — kas looma patsutamisel või kõrval olemisel, looma magamisasemelt, diivanilt või vaibalt. Seega, puukide olemasolu jälgimine loomadel on igal juhul tähtis, et võimalikult varakult märgata puuki ning ta eemaldada. Sest ka koera karva kaudu tuppa sattunud puuk, mis ei olnud veel looma naha sisse kinnitunud, võib ronida üle inimesele ning teda hammustada, mille tagajärjel võib inimene haigestuda mõni puugihaigusesse. Lemmikloomad, eriti koerad, võivad samuti põdeda borrelioosi. Muud puukide vahendusel levitatavatesse nakkustesse haigestuvad lemmikloomad väga harva.
Kuidas lemmikuid puukide eest kaitsta?
Lemmikloomade kaitsmiseks puukide vastu on mitmeid viise, kuid iga vahendi kasutamisel tuleb järgida kasutusjuhendit ning ka sobivust just teie loomale. Näiteks, permetriini sisalduvad peletusvahendid ei sobi kasutamiseks kassidele, kuna see aine on kassidele mürgine. Kõige levinumateks tõrjevahenditeks on kuklatilgad ja kaelarihmad. Kaelarihmad peletavad puuke ega lase neil lemmiklooma nahale kinnituda. Kaelarihm mõjub tavaliselt mitu kuud ehk seda saab kasutada terve hooaja. Siiski tuleb tähele panna, et kaelarihma kaitsemõju tõhusus väheneb, kui kaelarihm puutub kokku veega, näiteks kui loom käib ujumas. Täpilahus ei peleta puuke eemale, vaid surmab nahal olevaid puuke. Samuti lühendab see puugi imemisaega, kuna looma nahka imendunud lahuse toimeaine teeb looma puugi jaoks n-ö vähem maitsvaks. Täpilahus toimib efektiivselt kuni neli nädalat. Selle aja jooksul looma nahk uueneb ning seetõttu tuleks tõrjevahendit uuesti kasutada.
Kõigile lemmikloomadele ei pruugi need vahendid sobida, kuna ka loom võib osutuda toimeaine suhtes ülitundlikuks ning tal võib tekida nahaärritus või -põletik. Samuti on olemas peletusvahendiga töödeldud või immutatud kangast tehtud tekid ja riietused loomadele. Seespidiseks kasutamiseks on olemas tabletid. Sellised süsteemsed tõrjevahendid ei välista puugihammustust, vaid tekitavad loomale sisemise kaitse ehk puugi imemisprotsess on väga lühiajaline ja puugile ebaefektiivne. Tableti toime kestab 2–3 kuud. Tuleb aga ka mainida, et isegi kui loom on peletusvahendiga töödeldud, tuleb ikka peremehel ta keha üle vaadata ja kontrollida puukide olemasolu, sest tõrjevahend ei pruugi kõikidele puukidele 100 protsenti efektiivne olema ning selle tõhusus võib erinevate asjaolude tõttu väheneda.
Kõrgema riski grupis on eelkõige just koerte peremehed ka seetõttu, et liikudes koeraga jalutuskäigul metsas, võsade vahel või põllul, seab ka inimene end puugile ahvatlevaks märklauaks. Seetõttu, plaanides oma lemmikloomaga teie mõlema tervisele ohutut jalutuskäiku, tuleb mõelda ka oma puukide vastase kaitsest: võimalusel kanda keha (vähemalt jalgu) katvaid riideid, vältida või minimeerida liikumist hooldamata taimestikuga aladel või võsas, töödelda riided sobiva peletusvahendiga ning vaadata oma looma ja ka ennast üle, kontrollimaks puukide puudumist.
Allikas: Lemmikloom.ee arhiiv
