Meenutame põgusalt, millal ja kuidas koer kodustati.

Koera kodustamine on inimajaloos märgilise tähendusega, sest see muutis palju. Samas vaieldakse selle üle, millal koer täpselt kodustati. Ühed arvavad, et see toimus ligikaudu 10 000 aastat tagasi, teised aga väidavad, et koer kodustati hoopis 40 000 aastat tagasi. Mõned arvavad, et koer kodustati Aasias ja Euroopas erineval ajal.

Koera kodustamise kohta levib ka mitmeid teooriad. Ühe teooria kohaselt püüdsid inimesed hundikutsikaid kasvatada, saades ühel hetkel selles edukaks. Teise teooria järgi hakkasid sõbralikumad hundikutsikad hoopis inimesega ise sõprust otsima.

Kindel on aga see, et koera ja inimese sõprus on kestnud kaua. Aja jooksul on koer õppinud inimese käitumist suurepäraselt mõistma ja tõlgendama. Viimast on tõestanud ka mitmed teadusuuringud, mille väitel saavad koerad aru näiteks inimese näoilmest, emotsioonidest, ärevusest, hirmust, hääletoonist ja kehakeelest.

Mida teeks koer inimesteta maailmas?

Kodustamine on viinud selleni, et koer sõltub inimesest peaaegu kõiges. Koera on vaja jalutada, toita, kaitsta erinevate ohtude eest ja vajadusel ravida. Seetõttu kerkib esile küsimus, kas koer üldse jääks ellu, kui inimesed ühel hetkel haihtuksid?

Inimesteta maailmas pole kedagi, kes koerale söögikausi ette paneks, temaga jalutama läheks ja vajadusel loomaarsti külastaks. Teisisõnu tuleks koeral igas asjas ise hakkama saada.

Tõenäoliselt kohastuksid koerad uue eluoluga ja saaksid hakkama. Ellu jääksid aga vaid need, kes julgevad võtta riske, suudavad kiiresti toime tulla muutuva keskkonnaga ja luua teiste loomadega sõprussidemeid.

Arvatakse, et koera suurus on samuti oluline. Paremad võimalused ellu jääda on keskmistel ja suurtel koertel, kuid hätta jääksid tillukesed ja hiiglaslikku kasvu koerad.

Tõenäoline on ka koerte ristumine huntide ja koiottidega. See annaks järglasi, kes suudaksid ellu jääda inimeste abita ja suudaksid muutustega kiiremini kohaneda.

Lisaks peaksid omapäi jäänud koerad leidma turvalise ulualuse, mis pakuks neile kaitset teiste kiskjate ja muude ohtude eest. See võtaks aega ning toimuks läbi katse ja eksituse meetodi.

Kokkuvõttes on tõenäoline, et mõned koerad saaksid hakkama, kui inimesed ühel hetkel kaoksid, kuid see kehtib vaid nende kohta, kes suudavad uue eluoluga kiirelt kohastuda, võtta riske ja saada läbi teiste loomadega.

Allikas: petmd.com