Mitut teadsid? Kaheksa põnevat fakti tuvide kohta
(4)
Tuvid on tõenäoliselt esimesed kodustatud linnud. Linnapildist tuttav kaljutuvi (Columba livia) võib olla esimene kodustatud lind. Kaljutuvi võib näha kunstis, mis pärineb 4500 eKr ja asub praeguses Iraagis. Lisaks on tuvid olnud väärtuslik toiduallikas tuhandeid aastaid.
Tuntud teadlased Charles Darwin ja Nikola Tesla olid tuvidest vaimustatud. Viktoriaanlikul ajastul polnud tavapäratu, et erinevatest klassidest inimesed pidasid ja aretasid tuvisid. Eriliselt tundsid tuvide vastu aga huvi inglise loodusuurija Charles Darwin, kes on tuntud oma evolutsiooniteooria poolest, ja Nikola Tesla, kes oli leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik.
Tuvid tajuvad aega ja ruumi. 2017. aastal tehtud katse käigus näitasid teadlased tuvidele arvutiekraanil kahe või kaheksa sekundi vältel jooni. Mõned jooned oli lühikesed, teised neli korda pikemad. Tuvisid õpetati hindama joone pikkust või selle kuvamise aega. Mida kauem joont kuvati, seda pikemaks selle tuvi arvas olevat. Pikemat joont nähes arvasid tuvid, et see eksisteerib ajas kauem. Teadlased järeldasid, et tuvid tajuvad nii aja kui ka ruumi mõistet.
Tuvid leiavad tagasitee oma pesani ka ligi 2100 kilomeetri kauguselt. Väidetavalt suudavad tuvid leida tagasitee oma pessa ka siis, kui nad viiakse teise kohta isoleeritult ehk nad ei näe end ümbritsevat ega tea, kuhu neid täpsemalt viidi. Pole teada, kuidas see on võimalik, ent tuvidel on muljetavaldav orienteerumisoskus. Tuvisid on tuhandeid aastaid kasutatud kirjade saatmiseks. Näiteks kasutati tuvisid juba Vana-Kreekas olümpiatulemuste saatmiseks. Väidetavalt saatis tuvide abil kirju ka Tšingis-khaan.
Tuvid päästsid tuhandeid inimelusid Esimese (1914-1918) ja Teise (1939-1945) maailmasõja ajal. Nagu ennist mainitud, on tuvid suurepärased kirjakandjad ja neid on sõnumite saatmiseks kasutatud ka maailmasõdade päevil.
Tuvisid võib treenida kunstisnoobideks. Jaapani psühholoog Shigeru Watanabe ja kaks tema kolleegi treenisid laboratooriumis tuvisid ära tundma Claude Monet' ja Pablo Picasso maale ning neid eristama. Tuvid suutsid isegi kasutada oma teadmisi impressionismist ja kubismist tuvastamaks nende kunstiliikumiste teiste kunstnike maale. Hiljem õpetas Watanabe teisi tuvisid eristama akvarellpilte pastellidest. 2009. aastal tehtud eksperimendi käigus näidati tuvidele peaaegu kaks tosinat Tokyo algkooliõpilaste tehtud maale ning tuvid õppisid eristama n-ö häid ja halbu töid. Seejärel näitas Watanabe samadele tuvidele kümmet uut maali ning lindudest kunstikriitikud arvasid ära, millised tööd said hea hinde ja millised põrusid.
Võimalik, et ühel hetkel moodustasid kirjatuvid rohkem kui neljandiku kõikidest lindudest Ameerikas. Kui Inglismaa, Hispaania ja Prantsusmaa esmakordselt Ameerikat koloniseerima hakkasid, elas seal ligi viis miljardit tuvi, kes võisid sel ajal moodustada 25-40% USA linnupopulatsioonist.
Tuvid on suurepärased rööprähklejad. Ühe uuringu kohaselt on tuvid paremad rööprähklejad kui inimesed. Saksamaal asuva Bochumi Ruhri ülikooli panid kokku katserühma, mis koosnes 15 inimesest ja 12 tuvist. Kõigile õpetati tegema kahte lihtsat ülesannet (nt klahvi vajutamist, kui lambipirnis süttib tuli). Lisaks pandi katsealuseid olukordadesse, kus nad pidid lõpetama ühe ülesande ja alustama teisega. Mõne katse vältel tuli asuda uue ülesande juurde koheselt. Tuvid ja inimesed suutsid end ümberlülitada ühelt ülesandelt teisele sama kiirelt. Järgmises katses pidid kõik täitma ülesande ja ootama 300 millisekundit enne uuega alustamist. Selgus, et tuvid hakkasid järgmise ülesandega rutem tegelema. Kuna tuvide ajus on närvirakud tihedamalt pakitud, võivad nad õigetes tingimustes töödelda teavet rutem kui inimesed.
Allikas: mentalfloss.com
