Koaala. Pealtnäha armas loomake, keda tahaks silitada ja sülle võtta, võib osutuda küllaltki ohtlikuks. Üldiselt on koaalad rahulikud ja veedavad suurema osa ajast puuokstel magades ja kummipuu- või eukalüptilehti süües. Koaala muutub agressiivseks, kui miski ohustab tema järglasi, tungib ta territooriumile või on ohtlik talle endale. Kuna 20. sajandi vältel küttisid inimesed koaalasid nende pehme ja tiheda kasuka pärast, siis muutusid koaalad aja jooksul inimeste suhtes agressiivsemaks. Koaalad ründavad inimesi oma teravate hammaste ja küüntega. Niisiis tasub koaalat nähes jääda ohutusse kaugusesse, et looma mitte häirida.

Foto: Unsplash.com

Kobras. Kopra hambad on teravad nagu habemenuga ega lakka kunagi kasvamast. Need tammiehitamise poolest tuntud närilised võivad aga väga ohtlikuks osutuda, kui keegi tungib nende territooriumile. Näiteks Valgevenes suri kalamees, sest kobras hammustas mehe reiearteri läbi. On teada ka juhtum Alaskalt, kus ligi pool tosinat koera toimetati loomaarsti juurde, sest nad langesid vihaste kobraste rünnaku ohvriks. Veel ohtlikumad võivad olla aga marutaudis koprad.

Foto: Unsplash.com

Delfiin. 1990ndatel uhtusid mõlemal pool Atlandi ookeani kaldale sadade pringlite ja delfiinipoegade surnukehad. Teadlased hakkasid asja uurima ja jõudsid järeldusele, et isased delfiinid tapavad nii liigikaaslaseid kui ka oma lapsi lihtsalt niisama. Leid tekitas ametnikele muret seoses järjest menukamaks muutuva delfiiniturismiga. On teada ka juhtumeid, kus delfiinid on inimesi seksuaalselt rünnanud.

Foto: Unsplash.com

Rohtlahaukur. Need haukuvalt häälitsevad närilised võivad olla tõeliselt julmad. Kuigi rohtlahaukurid toituvad taimedest, siis tapavad nad rohkelt suslikuid, kellega käib toidu üle tihe konkurents. Tapetud susliku korjus jäetakse maha vedelema. Lisaks on avastatud, et need rohtlahaukurid, kes tapavad palju suslikuid, elavad kauem ja saavad rohkem järglaseid.

Foto: Unsplash.com

Loorilased on Aasia ja Aafrika aeglased leemurilised ehk poolahvilised, kelle pikkus jääb vahemikku 22-40 sentimeetrit. Ohtlikuks teevad selle loomakese aga tema mürgised küünarnukid. Kui loorilane tunneb end ohustatuna, heidab ta käed üle pea, et lakkuda oma õlavarsi, millel on mürki tootvad näärmed. Nii täidab loorilane oma suu mürgiga, et vaenlast mürki täis suuga hammustada. Erinevalt väiksematest loomadest loorilase mürk inimest ei tapa, kuid see võib põhjustada anafülaktilise šoki.

Foto: Unsplash.com

Allikas: mentalfloss.com