Halljänese pikad tagajalad võimaldavad tal joosta kuni 77 kilomeetrit tunnis.
Gnuu suudab joosta kuni 80 kilomeetrit tunnis. See on võrreldav lõvi maksimaalse jooksukiirusega. Niisiis pole lõvil gnuud sugugi kerge kätte saada.
Marliin on mõõkkalaga sarnanev väga suur troopiliste ookeanide röövkala, kelle ujumiskiirus küündib 80 kilomeetrini tunnis.
Harksarvik on kõige kiirem kabjaline imetaja planeedil, kes suudab joosta kiirusel 98 kilomeetrit tunnis. Kuna ta on enamikest kiskjatest kiirem, on harksarviku tagaajamine paras väljakutse.
Purikala on väga suure purjekujulise seljauimega kala, keda leidub soojades meredes. Ühtlasi on purikala maailma kiireim kala, suutes vuhiseda läbi vee kuni 110 kilomeetrit tunnis.
Gepard on Aafrikas ja Aasias elav kõrgejalgne kiire jooksuga kaslane, kes suudab joosta kuni 113 kilomeetrit tunnis.
Toonehani on partlaste sugukonda kuuluv Aafrikas levinud lind, kes suudab lennata kiirusel 142 kilomeetrit tunnis. Toonehani on üks vähestest mürgilindudest. Tema liha on inimesele ja röövloomadele mürgine, sest ta toitub villimardiklaste sugukonda kuuluvatest putukatest.
Fregattlind on haralise sabaga suur must troopiline merelind, kes suudab lennata kiirusel 153 kilomeetrit tunnis. Fregattlind suudab õhus püsida ka terve nädala ilma, et ta kordagi maanduks.
Aasias elav kammsaba-piiritaja on aga kõige kiirem lind, kelle rekordkiirus on 171 kilomeetrit tunnis.
Rabapistrik on suurtel rabadel elutsev kiire lennuga pistrik, kes toitub keskmise suurusega lindudest, keda ta püüab õhust. Tegemist on kiireima elusolendiga kogu loomariigis, kelle sööstukiirus küündib 389 kilomeetrini tunnis.
Allikas: onekindplanet.org
