Kannatamatus ja paindumatus? Varjupaigakassidest kiputakse loobuma peamiselt kahel põhjusel

Viimasel ajal on palju arutelu tekitanud suunamudija Triinu Liis McNairni kassisaaga. Kasside saatusest ringleb erinevaid versioone. Lemmikloom uuris selle loo valguses Eesti suurimalt kodutute loomade varjupaigalt Pesaleidjalt, kas kasside hoiukodusse tagasitoomine on märgatav trend ja millega lemmikust loobumist põhjendatakse.

Pesaleidja MTÜ sõnul tuleb ikka ette, et varjupaigast võetud kass soovitakse tagasi anda. Kuigi selle kohta täpset statistikat ei peeta, juhtub seda Pesaleidja sõnul iga paari kuu tagant. Kass võetakse alati tagasi, kuid reeglina loomast loobunud inimesele tulevikus enam uut kassi ei loovutata.

Sageli põhjendatakse kassist loobumise soovi muudatustega elukorralduses. Näiteks tuuakse põhjenduseks välismaale kolimine. Pesaleidja arvates leidub aga võimalusi selleks, et kassi ei pea varjupaika tagasi tooma. Nende sõnul on palju peresid, kes on kassiga läinud teisele poole maakera elama. Kes tahab, see leiab.

Vahel ei vasta varjupaigast võetud kass pere ootustele. Öeldakse, et probleemiks on kassi iseloom. Pesaleidja sõnul on aga loomulik, et varjupaigast võetud kass vajab uues kodus kohanemiseks kannatust ja aega. Vahel kipuvad inimesed olema aga kannatamatud ega soostu andma loomale piisavalt kohanemisaega. Niisiis viiakse kass varjupaika tagasi ja öeldakse, et kass on liiga arg ja tema iseloom ei sobi.

Pesaleidja annab alati iga kassi iseloomust täpse ülevaate, et inimene teaks, millega just selle kassi puhul arvestada tuleb. Mõni kass on kiire kohaneja, kuid mõnest teisest ei pruugi kunagi sülekassi saada. Igal kassil on omad eripärad.

Leidub ka erandeid. Mõjuv põhjus kassi tagasitoomiseks on käitumishäire, mille ravimisega pole suudetud hakkama saada. See ettekääne tuleb aga kõne alla vaid juhul, kui kassi käitumishäiret on erinevatel viisidel proovitud ravid, kuid miski pole aidanud. Pesaleidja sõnul tuleb selliseid juhtumeid ette harva ja tegemist on pigem erandliku olukorraga.

Kodukasse satub Pesaleidjasse harva. Varjupaiga sõnul proovitakse tavaliselt ise kassile uus kodu leida. Selleks kasutatakse näiteks sotsiaalmeediat, kus inimesed saavad postitust jagada ja tõenäoliselt leiab kass endale ruttu uue pere.

Keskmiselt võetakse Pesaleidjast 40-50 kassi kuus, kuid leidub ka erandeid. Näiteks eelmise aasta alguses võeti ühes kuus ligikaudu 80 kassi. Samas on ette tulnud kuid, kui uue kodu leiab vaid 20 kassi. Kõige rohkem tuntakse kasside - eriti kassipoegade - vastu huvi kevadel ja suvel.