Ehmatus missugune: Harjumaal koduõues koera rünnanud hunt tuli karjudes eemale peletada

Harjumaal Muusika külas elav Maria (nimi muudetud) pääses õnneks vaid ehmatusega, kui mõnekümne meetri kaugusel asuvast metsast sööstis tema bullterjeri suunas suurekasvuline kiskja.

Naine elab koos oma kahe bullterjeriga metsade vahel aiaga piiramata maa-alal. "Vanem koer käib alati üksi õues, ajab oma asjad ära ja küsib tuppa. Noorem on seikleja tüüp, temaga käin alati kaasas, päeval on ta rihma otsas, kuid pimedas ilma, sest siis ta väga julge ei ole ja uitama ei kipu," räägib ta.

Üleeile õhtul läks ta noorema koeraga samuti ilma rihmata välja. Kottpime oli, taskulamp hakkas otsi andma, aga midagi õrnalt veel valgustas. Koer oli minust umbes 15 -20 meetrit eemal oma asju ajamas," kirjeldab ta. "Olime olnud väljas umbes viis minutit, jälgisin oma koera, et veenduda, kas ta kõik oma hädad ikka ära teeb, kui järsku sööstis metsaservast otse tema suunas mingi loom. Ei mingit urinat, lihtsalt otsesööst!"

Värvuselt tundus loom hall, šaakali jaoks liiga suur, aga hundi mõõtu küll. "Kuna mu lamp valgustas nii halvasti, siis kahjuks väga selgelt ei näinud. Hakkasin täiest kõrist röökima, ta pidurdas hetkeks ja taganes, samal ajal närviliselt vasakule paremale tõmmeldes ja ikka uuesti üritades rünnata. Karjusin täiest kõrist, ta jooksis paar meetrit tagasi metsa poole, kuid keeras ringi ja üritas uuesti rünnata," jutustab Maria.

Tema koer oli paigale tardunud, täiesti segaduses ega saanud üldse aru, mis toimub. Seetõttu jooksis perenaine nende poole ja karjus edasi, misjärel loom metsa jooksis. "Minu koeral läks esimene ehmatus mööda ja tahtis talle järele minna. Sain röökimise saatel kuidagi oma uljaspea ikka tuppa," tõdeb ta. "Ma ümberkaudseid koeri enamvähem ikka tean ja kahtlen, et mõni naabrite koer niimoodi vaikselt metsas varitseks ja rünnata üritaks, seega olen ma 99 protsenti kindel, et see oli hunt. Fakt on see, et minu koera täna enam ei oleks, kui ma oleks just sellel hetkel mujale vaadanud. See sööst metsast oli nii äkiline, ootamatu ja ette planeeritud, et ma ei usu, et ükski kodukoer oleks suutnud reageerida ja ennast kaitsta."

Naine paneb südamele, et koduloomade omanikud oma neljajalgsetel silma peal hoiaksid. Ta lisab, et suurematest teedest kõrvale jääva majapidamise lähistel on veidraid vahejuhtumeid varemgi ette tulnud.

Näiteks ligemale kuu tagasi leidis ta oma terrassi juurest surnud rebasekutsika, kellel välised vigastused puudusid. Nädal hiljem tuikus maja ümber katkutunnustega rebasekutsikas, kuid vaatamata Eesti Metsloomaühingule esitatud palvetele ei saabunud keegi olukorda kontrollima. "Järgmisel päeval oli rebane kadunud ja on ilmselt kuskil läheduses surnud, levitades nakkust," muretseb ta. "Arvan, et igal loomaomanikul oleks hirm oma loomade pärast, kui haiged rebased maja ette surema tulevad ja mõnikümmend meetrit majast on hunt üritanud koera rünnata."