Tutvu salapäraste tiivulistega: nädalavahetusel toimub nahkhiirte öö
„Kui teie keldris või kuuris on mõni nahkhiireke elukoha leidnud, ei maksa teda karta ega tõrjuda - nende loomakeste arv väheneb kiiresti ja nad vajavad kaitset," ütles Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik Kaja Lotman.
Nahkhiired, kes Eestis ei talvitu, alustavad just praegu rännet lõuna poole. Meil talvituvad nahkhiired hakkavad aga talvituskohti otsima ja talvitumiseks valmistuma, seetõttu võib neid vaikseid lendajaid praegusel ajal kohata näiteks rannikul või jõgede kohal, aga ka koondumas looduslike maa-aluste õõnsuste või koduõuedes keldrite ümbruses.
„Paljud inimesed ei tunne nahkhiiri ja kardavad või põlgavad vaikselt õhtuhämaruses lendavaid loomi. Raiutakse õõnsustega puid, kus nahkhiirtel on poegimiskoloonia ja kasutatakse nende peletamiseks mürke. Tegelikult on need imetajad ohutud, põnevad ning vajavad meie kõigi kaitset. Mürgitamine ja vaenamine on ka vastuolus looduskaitseseadusega," sõnas Kaja Lotman.
Nahkhiired on ainsad tõeliselt lennuvõimelised imetajad ning kõik Eestis elavad nahkhiireliigid on arvatud II looduskaitse kategooriasse. Laiema levikuga nahkhiireliikide kõrval on ka haruldusi.
„2019. aastal hindas Eesti Terioloogia Selts meie nahkhiirte seisundit ja leidis, et üheksa liiki on soodsas seisundis ning kahe liigi kohta ei ole piisavalt infot, et liigi seisundi kohta järeldusi teha. Üks liik - suurvidevlane - on aga Eestis ohulähedases kategoorias, sest arvukus näitav lühiajalist vähenemist," täpsustas Keskkonnaameti eluslooduse valdkonna nõunik Agu Leivits.
Nahkhiirte öö käigus saab osaleda Eesti Loodusmuuseumi nahkhiirehuviliste pargituuridel ning Eestimaa Looduse Fondi virtuaalsel nahkhiirte huvipäeval.
Keskkonnaagentuuri Loodusveebi lehelt saab lugeda nahkhiirte rahvusvahelisest kaitsest ja sellest, et nahkhiired ei ole süüdi koroonapandeemia levimises.
Rahvusvahelist nahkhiirte ööd veab Euroopa nahkhiirte asurkondade kaitse lepingu sekretariaat EUROBATS.
