Looduses kohatud abituna tunduvad looma- ja linnupojad on vaid näiliselt üksi. Linnupesa leides või looma- ja linnupoegi kohates on kõige mõistlikum neist eemalduda. Nii anname vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Nad naasevad kohe, kui oht inimeste näol on möödunud. Mitte mingil juhul ei tohiks inimene looma- või linnupoegi katsuda ega kuhugi mujale (näiteks koju) viia. Inimesega harjunud loomad ei ole võimelised enam loodusesse tavalise elu juurde tagasi pöörduma.

Riigiinfo telefonile (1247) tuleb teada anda suurtest metsloomadest (põdrad, hirved, metskitsed, metssead, karud jne).
Väikeste loomade kohta peaks teada andma ainult siis, kui nad on abitud (näiteks kuskile jalgupidi kinni jäänud vms).

Kui rääkida loodusest linnakeskkonnast, siis esmalt meenuvad inimestele pargid, metsad ja kaitsealad. Kahtlemata on need paigad linnaelustikele olulised, kuid mitte ainsad. Näiteks Eestis on ohustatud kanakull pesitsema tulnud linnametsadesse ning väikepistrik vahel lausa õuemänni otsa.

Vanemate majade välisvoodri all ja pööningul on tihti päevase varjekoha leidnud nahkhiired. Kui siilid ja pardid on linnades ammused elanikud, siis aina rohkem on märgata ka jäneseid ja rebaseid. Linnad on omalaadsed, kuid seni vähe väärtustatud kodud metsloomadele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid