VIDEO JA FOTOD | Vabadus on mõnusam kui oma maja! Metsloomapäästja katuse all peavarju leidnud kakud lendasid oma teed
(2)
Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg tunneb end septembri alguses kui puhkusele pääsenu: suve jooksul päästetud ja elule turgutatud kakud lendasid laiali.
"Tunne on mega! Kokku neli händkakku, kuus kõrvukrätsa ja kaheksa kodukakku," loetleb Virge tänavusi kasvandikke, kellele ta peavarju on pakkunud ning kes mõne päeva eest Järvamaa parkide ja surnuaedade suunas lendasid. "Kas nad ka rändele lähevad, seda veel ei tea." Kuue kaku elu ei õnnestunud kahjuks päästa.
Vastuseks küsimusele, mida kakud enim vajavad, kostab Virge lakooniliselt: "Ema!" Ema eest on ta väikestele tiivulistele olla püüdnudki, kuigi järgib rangelt põhimõtet, et liigse lähedusega metsikuid olendeid hellitada ei tohi. "Peab olema keegi, kes sööki suhu topiks, tükkideks ribastaks ja suhu paneks. Sellises vanuses nad kudrutavad ja kudistavad ja vajavad lähedust," kirjeldab ajutine kakuema.
Et linnud omavahel seltsida saaksid, ehitas Virge neile eraldi maja, kus ka tiibu sirutada ning lendamist ja jahipidamist harjutada saab. "Inimene ei pea olema neile kõige tähtsam, vaid teine kakk," põhjendab ta. "Eks neil on ka omavaheline konkurents, aga alguses olid nad ju kõik tibud ega olnud üksteisele ohuks."
Kakutibud õpivad sööma pisut teisiti kui inimlapsed. Alguses harjuvad nad värske surnud toiduga, mängivad sellega ja hiljem asuvad küttima elusat. Et linnulastel kõhud täis püsiksid, on Virge kodus spetsiaalne külmutuskapp, kust võib leida surnud närilisi koos naha ja karvadega. Elusaid loomi õpivad kakud püüdma neile eraldi tellitud laborihiiri kasutades. "Kaku toit peab olema värske, raipeid nad ei söö," teab Virge.
Niisama loodusest hiiri ja rotte püüda ta ei riski - siiani mürgitavad paljud inimesed närilisi mürkidega ja see võib saada ohtlikuks ka teda söövale kakule. "On küllalt kakke ja kulle, kes ajavad vahtu suust välja - see viitab mürgitusele. Ja just nii on väga paljud inimesed kogemata ära tapnud näiteks oma aias toimetavad siilid," nendib ta ja lisab, et kogu looduse seisukohalt on kõige otstarbekamad eluspüügilõksud: sealt saab närilised välja aidata ning põldudele lahti päästa, et röövlinnud nad leiaksid.
Üksjagu valmistab emaameti lõppemine Virgele ka kurbust. "Kohe, kui nad lahti pääsevad, ongi sõprusel lõpp, aga nii see lihtsalt peab olema," ütleb ta.
