Peatselt valmib heategevuslik kalender hoiab varjupaigaloomi hea tervise juures
Varjupaikade MTÜ on taas Hooandjas, et koguda raha heategevuskalendri jaoks ja seda lausa seitsmendat korda! Hooandja küsis Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuhi Anni Anete Mõisamaa käest, mida see kalender aitab teha ja kuidas üldse loomade varjupaikadel hetkel läheb.
Varjupaikade MTÜ-l on saanud juba ilusaks iga-aastaseks traditsiooniks koguda Hooandja platvormil raha heategevuskalendri valmistamiseks. Kust pärineb idee teha sellist kalendrit?
Anname tõepoolest heategevuskalendrit välja juba üheksandat aastat järjest ja sellel on pikk ajalugu. Kalendri idee sündis Varjupaikade MTÜ üldjuhil Triinu Priksil, kuna see tundus ideaalne heategevustoode, millel on ühtlasi võimalik ka varjupaikade ilusaid loomi näidata. Kalender on läbi aastate palju muutunud. Näiteks andsime kolme aasta eest esimest korda välja kalendri, mis ühendas koerad ja kassid - kalendris oli 12 pildi asemel 24 pilti, et iga kuu saaks inimene valida, kas ta soovib, et talle vaataks vastu kass või koer. Selline kontseptsioon meeldis inimestele väga ja seetõttu otsustasimegi selle juurde jääda. Lisaks koertele ja kassidele on meil sel aastal varuks ka väike üllatus.
Mis kulusid aitab heategevuskalender katta?
Pakume hoolitsust ja ulualust 4000 loomale aastas ja mõistagi kaasnevad sellega väga suured kulud. Tänu heategevuskalendrile ja heade inimeste toetusele, saame varjupaigas viibimise loomade jaoks võimalikult meeldivaks teha ning valmistada nad ette uude koju minekuks. Me anname loomadele parima võimaliku hoolitsuse, kontrollime üle iga looma tervise, vajadusel ravime ja kiibistame, steriliseerime-kastreerime ja teeme parasiiditõrjet. Kõikide nende protseduuride kulusid aitabki heategevuskalender katta.
Räägime veidi teie tegevusest. Teil on üle Eesti kuus varjupaika ja olete tegutsenud juba üle kümne aasta. Kuidas selle ajaga on lemmikloomade olukord Eestis muutunud?
Inimeste teadlikkus loomapidamise kohta on drastiliselt kasvanud. Oleme teinud palju teavitustööd näiteks kiibistamise kohta ning võime rõõmuga öelda, et aina rohkem varjupaika sattuvatest loomadest on kiibistatud. Kui aastal 2008 läks vaid 9% leitud loomadest oma koju tagasi, siis täna on see kõikide meie varjupaikade peale juba 22%. Samuti näeme, et aina rohkem steriliseeritakse-kastreeritakse oma loomi. See aitab vähendada soovimatute ilma koduta pesakondade arvu ning seeläbi on ka varjupaikadel vähem koormust.
Kasvame ja areneme MTÜ-na pidevalt. Algusaastatel oli Varjupaikade MTÜ-s 5 töötajat, nüüdseks aga juba 47.Loomulikult on veel pikk maa minna ja töötame edasi selle nimel, et igal loomal oleks kodu.
Kas on midagi, millest hetkel kindlasti puudust tunnete ja mis vajaks rahastust lähiajal?
Kõige suuremad kulutused lähevadki meie varjupaikades just veterinaartoimingutele. Saame iga looma esimese 14 päeva pidamise eest kohalikelt omavalitsustelt tasu, kuid loom ootab varjupaigas oma uut kodu keskmiselt kolm kuud. Alates viieteistkümnendast päevast loomi ravida, steriliseerida-kastreerida, kiipida ja muul moel nende eest hoolt kanda saamegi ainult tänu annetustele.
Inimesed saavad teid aidata soetades heategevuskalendri, aga millist abi veel ootaksite, kui keegi soovib panustada?
Lisaks kalendrile on meie e-poes müügil mitmeid toredaid heategevustooteid, mida soetades aitad varjupaigaloomi. Ka püsiannetus või ühekordne toetus on väga teretulnud. Samuti oleme tänulikud mitterahalise annetuse eest - näiteks saab meie varjupaikadesse tuua loomatoitu, kassiliiva, loomade allapanu jm. Kui tahad aga ise käed külge panna, siis otsime aeg-ajalt enda toredasse kampa uusi vabatahtlikke. Vabatahtlik saab panustada läbi erinevate tegevuste - tegeledes loomadega, koristades, tehes sotsiaalmeediapostitusi, pakkudes loomale hoiukodu jne. Loe täpsemalt erinevatest viisidest, kuidas aidata varjupaigaloomi: https://varjupaik.ee/toeta
