Vändra elanik sai info, et alevi Grossi toidupoe kõrval kinnistul jalutab ripakil tiivaga kurg. Puur pandi juba ennetavalt kokku ja sõideti teavitajaga koos lindu vaatama. Rahulikult jalutades õnnestus kurg ajada kinnistul asuva remonditava hoone nurka ja kui ta nägi, et pääsu pole, heitis lind rahulikult kõhuli. Kurg mässiti teki sisse, viidi autosse puuri ja helistati Eesti Metsloomaühingu numbrile.

Arutelu ja pika mõtlemise peale otsustati koos, et enne kure suhtes otsust vastu ei võeta, kui tiiva olukord on lastud üle vaadata. Puhkusel viibiv kohalik loomaarst oli nõus kure tiivale pilgu peale viskama. Ülevaatuse käigus selgus, et linnu tiivaluu on terve ja tekkis lootus. Kurg läks hoiukoju ja talle leiti koht kuuris. Esialgne arvamus oli, et lind on traati lennanud ja kukkudes viga saanud.

Kurg tuli hukata

Rindkere oli haige tiiva poolt turses ja selle vastu määriti veterinaari soovitusel turset alandavat ja valu vaigistavat salvi. Päev-paar hiljem suheldes Eesti Metsloomaühingu kurgedega tegelenud inimestega, soovitati siiski röntgenisse minna ja valuvaigisti ning antibiootikumi ravi saada. Seda ka koheselt tehti.

Kolmandal päeval sõideti Pärnusse Terveksi kliinikusse röntgenisse. Selle tulemusena ilmnes, et lind ei olnud lennanud traati, vaid tema rinnakus, õlaliigese läheduses paiknes kolm võõrkeha: lindu oli tulistatud.

Vaatahtlikud võtsid ühendust Tartu Maaülikooli loomaarsti Madis Leivitsaga, kuid tema ei osanud piltide järgi kohe hinnangut anda, sest Terveksi pildid olid ühes projektsioonis ja võõrkehade paiknemist ei olnud seeläbi võimalik kindlaks teha. Seega siirduti kolmanda arsti juurde, keda Metsloomaühingu kurespetsialistid soovitasid, ning linnu tee viis Elvasse Tõnu Kalja juurde.

Pärast päev otsa kestnud uuringuid selgus, et linnu veri oli nagu morss: punaliblesid oli vähe. Ilmselt olid võõrkehad teinud oma töö. Lisaks selgus, et lasust on möödas siiski nädalad, sest kuuli sissepääsu haavad olid hakanud kinni kasvama. Ka olid liigese sidemed puruks ja liigese enda olukord halb.

Kure kehast leitud haavel

Kõige tulemusena veendumusele, et suur isalind ei hakka enam kunagi lendama ning tema eutaneerimine oli arstide sõnul ainuõige otsus. Peale linnu eutaneerimist opereeriti välja kaks võõrkeha kolmest. Meedikute hinnangul olid võõrkehad linnu kehasse sattunud kõik ühel ajal. Oletatavasti oli üks neist õhupüssi tinaplönn, mille välimust oli ilmselt käsitsi moonutatud. Teised kaks olid pildi ja mõõtmistulemuste põhjal hoopis haavlid, millest leida õnnestus vaid üks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid