Päästetud puurikanadelt leiti eluohtlik haigus
(2)
10. septembril päästis loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ühest Eesti suurimast puurikanalast 176 kana halbadest elutingimustest ja julmast hukkamisest. 15 lindu olid nii halvas seisus, et tuli kiiresti loomaarsti läbivaatusele viia, ülejäänud linnud asusid teele uutesse armastavatesse kodudesse.
Kllinikus võeti kanadelt proovid ning Veterinaar- ja toidulaboratooriumist tagasitulnud uurimisteade näitas, et kanadel on massiliselt haigustekitajaid, mis tekitavad haigust nimega koktsidioos. Suurel hulgal põhjustavad ootsüstid kanadele kannatusi ja see lõpeb sageli linnu surmaga.
Kõik Nähtamatute Loomade poolt päästetud 176 kana alustavad viivitamatult koktsidioosi vastast ravi. Veterinaari sõnul põevad seda haigust ilmselt ka teised sajad tuhanded kanad samas puurikanalas. Kuna puurikanad hukatakse juba umbes 1,5-aastaselt, siis jäetakse nad üldjuhul ravimata, sest majanduslikult kasumlikum on lihtsalt varem surnud kanad hävitada..
Loomaarsti juures avastati kanadel lisaks kõhulahtisusele ka vedelikupuudus. "Puurikanalas puudub kanadel piisav liikumisruum ja halbadest elutingimustest tekkiv stress paneb neid puurikaaslasi nokkima. Seda nägime ka päästetud lindudel, kelle kehadel oli vigastusi. Enamikel lindudel olid suled kahjustatud või puudu," selgitas Nähtamatute Loomade kanade heaolu kampaaniajuht Mari-Liis Jaik.
Uutesse kodudesse läinud kanade seas oli palju linde, kes olid nõrgad ega võtnud jalgu alla. Uued omanikud eraldasid linnud teistest ning pakkusid neile vitamiine ja täisväärtuslikku toitu. Kõik loiud kanad on tänaseks toibunud ning avastavad uutes kodudes elu, kus nad saavad erinevalt puurikanalast tegeleda liigiomaste tegevustega.
Puurikanalas elavad kanad umbes A4 suurusel alal, seega nad on tihedalt koos ja haigused levivad kergesti. Ebasoodsate elutingimuste tõttu on kanad nõrgema tervisega ja parasiidi mõju kurnab lindu rohkem kui vabalt peetavat kana. Ravimata jätmise ja munemise intensiivsuse tõttu võib noor lind lihtsalt surra. Nähtamatud Loomad tegutseb selle nimel, et Eesti munatootmine läheks üle vabapidamise süsteemile, kus lindudel on rohkem liikumisruumi ja neid ei peeta kitsastes puurides.
