Tallinna loomaaia teenekas talitaja kaotas kodupõlengus lemmikloomad

Üle 30 aasta elust loomadele pühendanud Marika Hiobit tabas eile ränk šokk: tema Märjamaal asuvas kodus süttinud tulekahjus põlesid sisse armastatud koduloomad.

"Kass, kolm laborihiirt, merisiga ja kolm vutti," tõdeb Marika. "Mõtlen kogu aeg oma lemmikutele, ehkki endal on samuti praegu muresid palju. Vähemalt surid nad vingumürgitusse, mis on ehk natuke kergem surm kui elusast peast põleda." Õnneks jäid ellu majast eemal asunud küülikud ja kanad.

Laborihiired olid päästetud Eesti Loomakaitse Seltsi poolt. "Võtsin nad endale. Enne uuriti veel põhjalikult tausta, kas suudan neile ikka kodu pakkuda, aga mul oli ju oma maja," meenutab ta. "Tuletõrjujad olid väga tublid, nad teadsid, et majas on loomad ja otsisid kassi veel pikka aega, aga teha polnud enam midagi."

Põleng sai ilmselt alguse puude langetamise käigus vigastatud elektriliinist, ent selle peab välja selgitama uurimine. Kuna Marika töötab loomaaias ja sõidab iga päev edasi-tagasi Tallinna ja Märjamaa vahet, polnud ta süttimise ajal kodus. Olukorrast sai ta teada alles teel töölt koju, kui naaber helistas ja teatas, et on tuletõrje kutsunud. Kahjuks polnud abi ka mitmest vingu- ja suitsuandurist: majast säilis väga vähe. Enim kurbust tunneb naine aga tulle jäänud loomade pärast.

Tallinna loomaaias asus Marika tööle kohe pärast keskkooli lõpetamist enam kui 30 aastat tagasi. "Nägin kuulutust ja astusin loomaaia väravast sisse - et miks mitte. Olen maatüdruk ja loomadega väikesest peale tegelenud," jutustab ta. Amet sai sedavõrd hingelähedaseks, et nüüdki sõidab ta iga päev bussiga Märjamaalt Tallinnasse tööle ja tagasi.

Marika eriliseks kiindumuseks on paksunahalised: ninasarvikud, elevandid ja jõehobud. Nende tutvustamiseks on ta loomaaias ka ekskursioone korraldanud. "Enamiku jaoks on lemmikuks nunnud ja karvased loomad - hundid, suured kassid... Aga minule meeldivad just need karvutud. Nad on suhtlejad loomad," lausub ta.

Sõbranna postitas kodu kaotanud Marika aitamiseks palve sotsiaalmeediasse ning ainsa päeva jooksul on tema suunas rohkesti ka võõraid abikäsi sirutunud. "Olen neile väga tänulik. Mul on õnneks ka palju sõpru ja lähedasi," ütleb Marika, kes ise abi paludes jääb tagasihoidlikuks.

Kui Delfi lugejad leiavad, et võiks loomaarmastajast naisele siiski appi tulla, saab seda teha annetusega kontole:
Marika Hiob
EE622200001103394544