Mitte ainult rottide pärusmaa: maailmast on leitud ka oravakuningaid

Metsloomade eksperdid nimetavad sabade kokku kleepumist Gordioni sõlmeks, sest seda pole võimalik teisiti lahendada kui sabade maharaiumise teel.

Mõne päeva eest kirjutasime Eestist leitud väga haruldaseks hinnatud elusast rotikuningast, kes tuli hukata, kuna teist lahendust loomade lahti harutamiseks pole ja seetõttu puudus neil elulootus. Sama sündroomi on ette tulnud ka oravatel.

Oravabeebid veedavad vastsündinutena aega koos pesas kasvades. Pesa ehitamiseks kasutatud materjal võib aga takerduda nende sabadesse ja kogemata need ühendada. Kuna karv muutub ajaga üksnes takusemaks, jäävad sabad üksteisesse kinni ning moodustub oravakuningas.

Loomapoegadel on igal ühel oma idee, millises suunas liikuda, ja selle realiseerimine muudab olukorra üha hullemaks. Liikumine ja omapäi toidu otsimine muutub võimatuks. Kui niisugune pundar satub kiskjate vaatevälja, on see eriti lihtne saak.

Siiski on inimeste abiga õnnestunud sõlm lahti harutada, kuid kompensatsiooniks tuleb oravatel enamjaolt oma sabadest loobuda, sest need on tavaliselt kaotanud verevarustuse.

Scott Deihl Wisconsini Humane Society `st harutas viieliikmelise oravakamba sabasid lahti 20 minuti jooksul ja kirjeldas moodustist kui keerlevat, ärevusse sattunud sasipundart. Seetõttu pidi loomadele manustama ka rahustit. Pärast seda õnnestus tal sabad üksteisest eraldada.

Ka metsloomaekspert Laura Stastny Nebraska metsloomade varjupaigast võttis ette sarnase väljakutse. Kuna pooleteise tunni jooksul ei õnnestunud sabasid lahti harutada, tuli langetada raske otsus ning sabad amputeerida. Ometi võimaldas see kuuel oraval ellu jääda ja loodetavasti ka looduses toime tulla.

Allikas: skedaddlewildlife.com