MTA ühiskonnakaitse üksuse juhi Piret Tinkuse sõnul on neil praegu ametis 25 teenistuskoera, neist 16 on spetsialiseerunud narkootikumidele.

"Teenistuskoeri kasutatakse kõikides piiripunktides ning lennujaamas, sadamates ja sisepiiridel," selgitas ta. "Meie teenistuskoerad teevad kaasa ka uurimisosakonna töös ja aitavad kaasa läbiotsimisel. Seejuures otsivad nad lisaks reisijatele läbi ka laevasid, ronge, autosid, suuri veokeid ning lennujaamas pagasit."

Tulevased professionaalid on hoolikalt valitud juba kutsikaeast peale: usaldatakse vaid kenneleid, mis on spetsialiseerunud töökoerte kasvatamisele.

"Koer peab olema aktiivne, uudishimulik ja julge. Kuna toll töötab inimestega, siis peab koer olema sotsiaalne ja sõbralik. Seetõttu eelistame tõugude osas ka labradore, aga sobivad ka teised jahikoerad, näiteks spanjelid. Lisaks on meil ka Hollandi, Belgia, ja Saksa lambakoeri," rääkis Tinkus.

Väljaõpe algab hetkest, mil kutsikas on saanud vaktsiinid. Esimene väljaõppe osa on sotsialiseerumine, kus koer harjub inimestega, käib töökohal tutvumas ja veedab aega teiste koertega.

Seejärel harjutatakse kuulekust, kus õpetatakse näiteks selgeks elementaarkäsud. Umbes 45 kuuselt hakatakse talle lõhnasid õpetama, -seejuures alustatakse ühekaupa ja järk-järgult tuuakse lõhnasid juurde. Pooleteise aasta vanuselt on koer atesteerimisküps ehk sooritab eksami.

Viimane suurepärane näide narkokoerte saavutustest pärineb Pärnumaalt. "Uurijad pidasid kinni sõiduauto, mille reisija kehaõõnest avastati suur kogus fentanüüli. Selles avastuses kasutati teenistuskoera abi," kirjeldas Tinkus.

Sageli juhtub tema sõnul ka nii, et koer pole veel ametit alustanudki, väljaõpe alles kestab ja ta tuuakse sotsialiseerumise mõttes töökohaga tutvuma, kuid ta juba markeerib avastuse ära.

Teenistuskoerte treenimine on koerajuhile äärmiselt vastutusrohke ülesanne. Kutsikaga tuleb kogu aeg tegeleda ja teda järjest õpetada. Seega suur kiitus tublidele koerajuhtidele!