Eesti Metsloomaühing sai hiljuti väljakutse Põhja-Tallinnasse, kus leiti katkise jalaga lind. Vabatahtliku kohale jõudes selgus, et tegemist oli kuldnokaga. Katkine haav oli aga linnu juures kõige väiksem mure. Lind oli mitu päeva rippunud metsviinapuu väätides ja kinni oli ta sinna jäänud aga just tänu vanale vigastusele, ehk siis juba ammu aega tagasi murtud jalale. Lisaks selgus, et linnu nokk oli samuti katki, sest pool ülemisest nokast oli murdunud.

Kuna kuldnokkade ränne oli just käimas, tuli tegutseda kiiresti. Soojad ilmad hakkasid läbi saama ning polnud aega raisata. Esmapilgul näis olukord lootusetu. Katkine jalg ja murtud nokk segavad üldjoontes linde nii liikumas kui söömas ja selliste vigastustega on nende elupäevad loetud. Samas pakatas see konkreetne kuldnokk elujõust, mistõttu kohe kõige fataalsemat otsust tegema ei kiputud.

Teada on, et noore linnu nokka saab viilida nagu looma küüsi, seega otsustati loomaarsti abiga nokk lühemaks lõigata ning vaadata, kuidas lind edasi käitub. Kasvueas linnu nokk peaks lisaks kõigele muule ka edasi kasvama. Tegutseti "üks asi korraga" režiimil ning jalga koheselt linnult ära ei võetud, sest see teda ennast otseselt ei seganud ja oli tarvis jälgida, kuidas ta surnud jalaga käitub. Lihastes nekroosi polnud ja rippuv jalg teda ennast ei seganud.

Hoiukoju jõudes asus kuldnokk osavalt ise nokka teritama ja peagi oli see tema jaoks täiesti sobilik. Algas mäng toiduga! Esmalt olid ussikesed kausis ja kui oli selge, et sealt saab ta oma "uue" nokaga kõhu kenasti täis, algas puuris usside ja mustikate peitmine. Lehtede alla ja okste vahele sai pandud erinevat toitu, et veenduda, kas lind toidu ka veidi keerulisemast kohast kui seda on söögikauss kätte saab ning meie õnneks oli tegemist edulooga. Kolmandal päeval oli koheselt üles leitud kõik peidetud hea ja parem. Lehti, oksi ja liiva lendas puuris kahte lehte ning Tömps (selle nime sai kuldnokk oma väikese pardinoka järgi) võttis mõnuga vanne ja rüüpas heade kõhutäite peale jooginõust vett. Lisaks oli selgeks saanud, et surnud jalg oli linnule omamoodi oluline kehaosa. Selle eemaldamisel oleks tal keeruline tasakaalu hoida, küll aga kasutas ta seda osavalt toetuseks justkui karku või keppi. Lihashaav oli paranenud ja lind ootas pikisilmi rändele minekut. Nüüd saabuski aeg see viilitud noka ja puujalaga lind, kes tõesti nägi välja nagu mereröövel, vabaks lasta.

Eesti Metsloomaühing on vabatahtlikul tegevusel ja vaid annetuste toel toimiv ühing, seetõttu on meile igasugune toetus väga oluline! Metsloomade aitamiseks vajalikke kulusid saad aidata maksta helistades:

Nr 9009933 - annetad 5€

Nr 9009955 - annetad 25€

Kuula palun kogu jutt ära, sest muidu annetust ei toimu!

Toetuse võib saata ka pangakontole :EESTI METSLOOMAÜHING, EE952200221067573100SWIFT/BIC kood: HABAEE2XSelgituseks: "Metsloomade abistamiseks!"

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid