1940. aastad, Suurbritannia

Inglismaal Lääne-Sussexis elanud tuvifanaatik Sid Moon kasvatas kodutuvisid ja tegi seejuures juba alates esimesest maailmasõjast koostööd Briti tuviarmeega. Ühe oma tuvi, nimelt Commando dresseeris Moon sõnumeid edasi toimetama ja seejärel naasma lähtekohta. Hiljem sai Commandost üks ajateenistusse kutsutud tuvidest, kellele anti identifi katsioonikood NURP.38.EGU.242.

Tuvi ülesandeks oli abistada salaagente ja luurajaid, kelle Briti eriteenistused olid vaenlase tagalasse toimetanud, ning selles näitas Commando end kõige paremast küljest. Oma sõjaväelise karjääri jooksul sooritas Commando umbes sada lendu natside okupeeritud Prantsusmaa territooriumile, toimetades edasi salainfot oma jala külge kinnitatud väikses metallkanistris. Briti partisanid viisid tuvi lahingupiirkonda, kus ta lendu lasti.

Eriti paistis Commando silma kolmel missioonil juunis, augustis ja septembris 1942, kui ta edastas ülitähtsat luureinfot Saksa vägede paiknemise, tööstuslinnade ja haavatud Briti sõdurite kohta. Commando ellujäämisvõimalust hinnati ühele kaheksast, sest tal tuli silmitsi seista Saksa snaiprite, kurnatuse, halbade ilmastikutingimuste ja vaenlase väljaõpetatud kullidega.

1945. aastal sai tiivuline sidemees Commando oma julguse eest Dickini medali, mis on Victoria risti analoog, mida antakse inimestele vapruse ja kangelaslikkuse eest. See 1943. aastal asutatud medal sai nime heategija ja loomaaktivisti Maria Dickini järgi, kes pani tähele, et sõja ajal paistavad inimeste kõrval vaprusega silma ka loomad.

2004. aastal müüdi Londoni oksjonil Commandole antud Dickini medal 9200 naela (17 500 dollari) eest Suurbritannia kollektsionäärile, kelle kogus oli juba kolm taolist auhinda. Medali pani müüki Sid Mooni lapselaps Valerie Theobold ning selle väärtuseks hinnati 5000-7000 naela. Pärast sõda nautis Commando kuulsusele sarnast staatust ja osales sõjatuvide näitusel.