Kättemaksuks otsast rebitud peadega papagoid ja kägistatud kass - just nii lõppes aasta mõnele karvasele ja tiivulisele

Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valner jagab äsja tööd alustanud Loomaveebis õõvastavaid näiteid, millega grupi vabatahtlikel aasta viimastel päevadel tegeleda tuli.

Kõige julmem lugu juhtus Läänemaal, Taeblas, kus purjakil noorsand läbi rõduukse tuppa tungis ja "sõnakuulmatu pruudi" elamises omavolitses.

"Lubatud korteri süütamine jäi küll ära, aga mehe vimm ja solvumine oli nii suur, et ta võttis puurist kaks papagoid ning rebis neil toore jõuga pead otsast. Eelkõige oli see suur šokk kolmele pisipõnnile, kes saabudes oma lemmiklinde enam eest ei leidnud," kirjeldab Valner.

Ka noor pereema oli hirmul ega julgenud esialgu üldse koju tagasi minna. Pole ka midagi imestada, sest psühhoterroristist meesterahvas saatis muudkui uusi võikaid sõnumeid ning lubadusi, mida kõike ta tegema hakkab. "Polnud vaja mind nii kaugele viia! Sa tead ju, et olen äkilise iseloomuga, " veeretanud härra süü naise sõnul hoopistükkis tema enese õlule. Kainenedes mees küll vabandas ja tõi asenduseks kaks uut lindugi, mida aga enam vastu ei võetud.

Lugu on Valneri sõnul oma lahendust leidmas, sest naine tegi politseisse avalduse. Koridori jäetud linnud võttis Loomapäästegrupp enda hoole all. Loomapäästjad võtavad seda lugu eriti valuliselt ja on perele igakülgselt toeks, sest tegu oli Kärberi tänava koduloomaaiast päästetud lindudega, kes just sinna perre loovutati. Kahjuks jäi nende elu lühikeseks, aga omalt poolt lubab ühing teha kõik, et süüdlane väärilise karistuse saaks.

Raplamaal Käbikülas jäi aga kohalikele silma koerakorjus. Juhtumile reageeris rohkem küll kassidega tegelev Kristiine Muldma, kes surnukeha pealinna tõi ja Loomapäästegrupile üle andis. Loomade Kiirabi Kliinikus tuvastati, et surma põhjustas mitte autolt saadud löök vaid rindmikku läbinud kuul. Ardo-nimelisel Siberi laikal oli ka kiip, aga registrisse kantud omanik oli ta edasi loovutanud.

Lahkelt jagas ta kontakti, aga ka uus omanik oli koera edasi andnud kuid ei mäletanud enam kellele. Kes ja miks tulistas, jäigi selgusetuks. Võib-olla oli tegu ka halastuslasuga, sest sünniaasta kohaselt oli Ardo-poiss juba vägagi soliidses eas. Oma looma rämpsuna niimoodi metsa alla ikka ei viska. Eks ole? Seda muidugi juhul kui teda armastasid. Loomapäästegrupp tuhastas käest-kätte rännanud koera Tallinna Lemmikloomade Krematooriumis ja ei pidanud riigivõimu poole pöördumist sedapuhku otstarbekaks.

Ka proua Liisil olid kurvad jõulud, sest leidis oma kalli kiisu kägistatuna. Vähemalt naine nii arvab ja kahtlustab julmas teos naabrimeest, kes ammuilma seda teha lubanud. Paraku võib suures linnas juhtuda lemmikloomaga, mida iganes ning alati ei pea kõige hullemat arvama.

Ka see lugu peaks politseinikele tööd juurde andma, sest naine lubas kaebuse kriminaalasja algatamiseks esitada ja õigluse jalule seada. "Loomapäästegrupp soovib talle edu, aga tuletame meelde kõikidele loomaomanikele, kes oma lemmikuid omapäi jalutama lasevad - iga kord kui ta uksest välja lasete, olge valmis selleks, et see oligi viimane kord kui teda elusalt nägite," paneb Valner südamele.

Allikas: loomaveeb.ee