Nii toodi paksunahaliste maja asukatele uurimiseks Uus-Guinea suuri taimtoidulisi hiid-raagritsikaid. Lõuna-Ameerika päritolu pruun-harjasvöölane Remondo proovis pakutud kõvakestalist putukat katki kraapida, sai tolle teravate ogadega valusasti vastu nina ega tahtnud seepeale torkajaga enam tegemist teha.

Harjasvöölane

Aafrika ja Ees-Aasia asukatest karakalidest ilmutas ennenägematu eluka vastu huvi ainult emane Barunka. Siiski nuuskis ka tema käbedalt eest ära astuvat ogalist looma vaid ettevaatlikult ja nõudis seejärel korralikku sööki.

Kartmatud Aafrika lõunaosa väikekiskjad surikaadid aga asusid suurte torkivate putukatega kohe taplema. Ei aidanud hiid-raagritsikaid ka see, et nad enesekaitseks tagakeha üles painutasid nagu skorpionid astla ja ogaliste jalgadega kõvasti vehkisid. Surikaadid pistsid nad ikkagi võidukalt nahka.

Surikaadid Tallinna loomaaias

Helidega rikastamise käigus mängiti ninasarvikutele ette põdrapulli jooksuaja mörinat. Kõik kolm looma tardusid hetkeks, olid üllatunud ja jäid kuulama. Ninasarvik Kigoma, kes hommikupoolikul oli väga isasena käitunud: marssinud emaste ees uhkelt jalgu vedades ja sarvega põrandakatet üles võtnud, taltus ja muutus heli peale hulga vaiksemaks ning mõtlikumaks. Põdramörin oli neile tundmatu, kuid andis aimu võimsast loomast.

Ninasarvik Kigoma

Väikestele ahvidele pakuti kuulamiseks klassikalist muusikat. Šimpansitele Bettyle ja Quincyle aga lasti mobiilist erinevaid telefonihelinaid ja kõlle, mis meeldisid neile niivõrd, et nad tahtsid lõpuks mobiili enda kätte saada.

Šimpansitele meeldisid eriti telefonihelinad