Maailma noorim loomapäästja - beebi sünd päästis kaks koera hukust
(4)
Möödunud nädalavahetus tõi Loomapäästegrupile murekirja, milles üks noor naine oma õe koerale meeleheitlikult kodu otsis. "Õeraas oli viimase vindi peal rase, just mehest lahku läinud ja korterisse kolinud. Noore, 3-aastase absoluutselt kasvatamatu Roofiga ta hakkama ei saanud ning ainsa võimaliku lahendusena nägi eutanaasiat. Endal tal autot polnud ja paluski siis õel koera viimane teekond ära korraldada. Tüli oli suur ja õde keeldus, kuid üks sõbranna lubas selle tühiasja korda ajada," kirjutab Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valner Loomaveebis.
Ootamatult sekkus mängu maailma kõige väiksem loomapäästja, kes otsustas just sel traagilisel hetkel sündima hakata. Enam polnud aega koera tappa ja ruttu-ruttu oli vaja haiglasse saada. Selge oli ka see, et Roofi peab selleks ajaks uue elamise leidma, kui noor emme koos titaga koju saabub.
"Ja Jumalad kuulasid ning koduotsimiskuulutusele vastasid õige mitu inimest. Ühed neist, Raplamaalt pärit pere oli, nõus kohe ka Ida-Virumaale koera vaatama minema. Kõik sujus nagu filmis - pere lastele kutsa meeldis ja vastupidi. Varasemalt "sakslast" kasvatanud perenaist Haldi Ellamit noore looma kasvatamatus ei heidutanud ja ta lubas Roofist igati kuuleka koerakese teha. Üks punkt ELU kasuks ja Roofi kolis veel samal päeval Raplamaale," rõõmustab Valner.
Tallinnas oli oma kodu oodanud Viimsi surnuaia taga ketti köidetud ja algselt väga nirus seisus olnud koer Viki, kelle mööda kõndinud poisid juhuslikult leidsid ja temast Loomapäästegrupile teada andsid. Nõnda pääses Viki ajutisse hoiukoju, kust ta paaril korral omavoliliselt rändama läks.
Kuna teisele koerale Roofile oli kodupakkujaid mitmeid, uuris Valner ootele jäänud nimekirjast, kas keegi sooviks hoopis Viki endale võtta. Pärnus elavad Aare ja Sirje Urb reageerisidki neile saadetud fotodele: "Ta on meie koer. Kindlasti on ta meie koer, kui ta vaid meid heaks kiidab!"
Viki kolis üheks ööks veel loomade kiirabi kliinikusse, kus ta sai ravipesu, veidi kreemitamist ja vaktsiinid ning tee uude koju võis järgmisel päeval alata.
"Öö magas koer diivanil ja alles hommikul pool seitse limpsis pererahva üles," kirjeldab Valner.
Tema sõnul oli Loomapäästegrupil vaatamata mitmele traagiliselt lõppenud loole hea kuu. Loe õnnelikke pääsemislugusid täpsemalt siit:
