Hõberebane Luys sattus Eino hoole alla vaid 44-päevasena. Sellele eelnes poolteist aastat kauplemist farmiga, et ta mõnegi looma välja võiks osta. "Kohe, kui nad emast lahutatakse, pannakse nad võrkpõhja peale, kus hakkavad nende jalad moonduma, sest jalapadjad lähevad valusaks," kirjeldab hobitalunikust Eino farmiloomade kurba argipäeva.

Luysil läks paremini: ta sai endale tõelisest loomaarmastajast peremehe. "Kui Luysi koju tõin, otsis ta kohe inimese lähedust, et keegi saaks vähekenegi tema kurbust leevendada," tõdeb Eino. "Esimesed ööd olid nii Luysile kui ka minule väga rasked, sest ta nägi unes midagi koledat, niuksus, jooksis läbi une, värises ja vahepeal tekkisid ka krambid."

Luys kutsikana

Lisaks pissis kaisurebane läbi une voodi täis. "Nelja-viie ööga kadus kogu öine hirm ja ta magas väga rahulikult kaisus edasi," rõõmustab peremees. "Luys kiindus minusse väga ja järgnes igale poole, kuhu ma läksin- oli nagu väike sabarakk mul küljes. Tänu sellele on ta väga hella südame ja hingega rebasepoiss, tahab alati mulle sülle ronida ja ootab, et ma sügaksin teda."

Luys koos peremehega

Võõraste inimeste suhtes on Luys siiski umbusklikum. Samas elavad temaga koos aedikus veel kaks neljajalgset sõpra - polaarrebane ja punarebane. "Õhtuti panevad hirmsat möllu, teevad kukerpalle, ajavad üksteist taga," räägib Eino, kes loodab järgmiseks aastaks rebastele valmivat veelgi suuremat aedikut, kuhu saaks ka puid ja põõsaid istutada.

Hõberebane Luys

Eino Roosioks avab oma Arukülas asuva hobitalu uksed huvilistele sel pühapäeval kell 10. Lisaks 50 erineva linnu- ja loomaliigi imetlemisele on võimalik ka hobuse selga hüpata ja väiksematel külalistel merisigu ning jäneseid nunnutada. Loe lähemalt https://www.facebook.com/roosioksahobitalu