Kassi toidulaual peaks olema rohkem sellist toitu, mida kass kiskjana süüa eelistab. Tänapäeval linnatingimustes elavate kasside puhul ei ole mõeldav, et nad igapäevaselt saaksid toituda isepüütud hiirtest, mis oleks kodutiigri kõige täisväärtuslikum toit. Seetõttu tuleb võimaluste piires püüda kassi toidulauda rikastada nii, et ta saaks kätte kõik eluks vajalikud toitained.

Kassile kõige vähemtervislik valik on kuivtoit, mis sisaldab teravilja ja tärklist, mida kass ei suuda seedida. Kuivtoidud kipuvad olema madala toiteväärtusega, mis toob kaasa ülesöömisohu. Toidus olevad koostisoasad, mida kass seedida ei suuda, panevad lisakoormuse looma kõhunäärmele. Kuivtoidudieet muudab kassi ülekaaluliseks ja suureneb diabeedirisk.

Konservtoit on suurepärane kompromiss ja kasside naturaalsele toiduvalikule kõige lähedasem. Konservtoidus on proteiine ja rasva ja see ei sisalda süsivesikuid. Kassid ei suuda süsivesikuid seedida, neil puuduvad selleks vajalikud seedeensüümid. Konservtoidul on kuivtoidu ees veel see eelis, et see sisaldab vett. Kassile on väga oluline saada toiduga ka vett, mis peab olema alati värske. Seetõttu võibki kasse aeg-ajalt näha joomas vett otse kraanist - nende instinktid ütlevad, et voolav vesi on värskem kui see, mis jooginõus on.

Olukorras, kus kass siiski tahab kuivtoitu või kui juhtute sageli pikemaid perioode kodust ära olema, on kuivtoit asendamatu valik. Sellisel juhul tuleks eelistada teraviljavaba kuivtoitu.

Kassile antavad kuivtoidu portsjonid peaksid olema võimalikult väikesed. Kuivtoidukonteinerisse võib lisada Saccharomyces cerevisiae pärmiseentest valmistatud kuivpärmi ja seejärel nõud raputada, et pärm seguneks toiduga. Nii saab kass toiduga ka B-vitamiini. Kasuta sellist segu näiteks maiusena, niiviisi ei saa muutu kuivtoit põhitoiduks.

Kiskjana tahab kass liha, mida võiks anda maitsestamata kujul. Liha võib hautada ning seejärel väikesteks tükikesteks lõigata.

Mõned kassid tahavad kogu lihaportsjoni kohe kätte saada, teised aga eelistavad toidupalasid rohkem näksida. Kui meil on tegemist loomaga, kes sööb korraga vähe, tuleks talle pakkuda päeva jooksul väikseimaid eineportsjoneid. Võib ka teha nii, et kass saab põhieine kaks korda päevas - hommikul ja õhtul.

Kui kasse on rohkem kui üks, võiks neile panna eraldi toidunõud ning võimalusel seada kummalegi loomale sisse eraldi sööginurk. Eraldi toidunõud või isegi eraldi söögikohad tagavad, et keegi oma toiduportsjonist ilma ei jää.

Toidu serveerimiseks on parim kasutada keraamilisi või klaasnõusid, mis oleks piisavalt laiad, et ruumi jätkuks ka vurrudele. Keraamilisi nõusid on kergem puhastada ja need ei säilita endas lõhnu, nagu kipuvad seda tegema plastnõud. Samuti võivad plastnõud põhjustada ka nahaärritusi.

Kassi jooginõu peab olema korralikult pestud ja loputatud. Jooginõus olev vesi peab olema alati värske. Kui kass kipub vett hoopis pererahva tassist või klaasist jooma, on see märgiks, et aeg on tema joogivesi ära vahetada. Kassid on tervemad ja rõõmsamad, kui katame nende toidulaua võttes arvesse nende soove ja instinkte.