Mida on koostöö Pesaleidjaga Sulle õpetanud?
Kõike ja rohkemgi veel, olen avastanud endas palju omadusi, millest ma varem ei teadnud. Varem ma mõtlesin, et mida mina, üks inimene, ikka ära teha saan. Tegelikult kui võtad aega ja on tahtmist, siis väga palju. Pärast vabatahtlikuks hakkamist on minus palju enam kaastunnet ja teadlikkust ning minu maailm on suurem.
Mis valmistab Sulle vabatahtlikuks olemisel kõige rohkem rõõmu ja mis on Su jaoks kõige raskem?
Kõige rohkem rõõmu valmistab, kui mõne looma elu õnnestub ringi pöörata- õnnetu algusega loost saab õnneliku lõpuga lugu. Päris uhke tunne oli, kui mina aastaid tagasi veel üsna algaja hoiukoduna olin esimene Pesaleidjast, kes saatis koju tervelt kolm kassi korraga, ühte ja samasse peresse. Antud kassid olid veel erilised seetõttu, et olid emata kassipojad ja minu poolt üles lutitatud. Raske on mul vabatahtlikuna, kui loomad peavad kannatama inimeste vigade ja hoolimatuse tõttu.
Kas on midagi, mida tahad loomaomanikele südamele panna?
Tahaksin inimestele meelde tuletada hooliva lemmikloomaomaniku check-listi: loom on kiibistatud (ja kiip registrisse kantud), steriliseeritud/kastreeritud, regulaarselt vaktsineeritud, kindlustatud ja/või omanikul on lemmikule hoius erakorralisteks kuludeks. Tõelise loomasõbra loom käib õues rihmas (jah, ka kass!) ning tema aknad ning rõdu on kindlustatud spetsiaalse kaitsevõrguga, et vältida looma allakukkumist. Ja mis kõige tähtsam- hooliv loomaomanik adopteerib, (adopt, don´t shop!), andes sellega uue võimaluse varjupaigaloomale. See loom on teile tänulik oma elupäevade lõpuni.