Inimesi on alati lummanud väikest kasvu, ent metsiku välimusega kiskjalikud kaslased. Tänapäevase Bengali tõu alguseks loetakse aastat 1963, kui Jean S. Mill ristas tavalise kodukassi ja Aasiast pärit metsiku kassi. Aastaks 1980 oli nendest paaritamistest tekkinud uus tõug - Bengal.

Bengali kassitõug kujutab endast keskmist või suurt kasvu kodustatud kassi, keda tuntakse just tema värvika ja kontrastse karvkatte tõttu. Bengal on iseloomult äärmiselt uudishimulik ja armastusväärne lemmikloom. Bengal on muuhulgas ka ainuke kodustatud kassitõug, kelle karvkattest võib leida leopardidele ja jaaguaritele iseloomulikku "rosetimustrit".

Bengali tõugu kassid on tavaliselt väga enesekindlad ja perele pühendunud lemmikloomad. Kui neid on korrektselt sobitatud ja tutvustatud, saavad nad teiste lemmikloomadega hästi läbi ja naudivad pereliikmeks olemist väga.

Nende kasside aktiivsus, mängulisus, kassipojalik uudishimu ja energia vaibub tavaliselt alles kõrges vanuses. Nad soovivad väga mängida, on võimelised õppima trikke, käsklusi ja reegleid. Lisaks sellele on nad lihtsalt inimlembesed lemmikloomad. Paljud Bengalid on üsna jutukad ja nad tõusevad iseäranis esile sellega, et paljud neist vett armastavad.

Bengal on väga aktiivne kass, kes tahab palju mängida, on võimeline õppima igasuguseid trikke, käsklusi ja reegleid.

Bengali tõugu kassi iseloomu trumpab üle ainult nende lummav välimus. Ehkki nende kõige levinum kasukas on pruunikas laiguline kasukas (just nagu leopardidel), leidub ka bengaleid, kelle kasukas on pisut vöödilisema ja hajusama välimusega.

Nendel kassidel on iseäranis kummalised näojooned. Nende pehmet, armsat, kassipojalikku välimust täiustavad metsikud ja kiskjalikud silmad. Nende silmade ümber on tugeva kontrastiga karvkate, mis muudab nende välimuse veelgi eksootilisemaks ja metsikumaks. Üldiselt on Bengali silmad rohelised, kollased või kuldseid, aga leidub ka isendeid, kelle silmad on hele- või tumesinised. Samuti on teatud isendite kasukal juures eriline sädelus, mis õige valguse korral talle erakordse välimuse annab.

Kiskjalikule välimusele aitavad veel kaasa lai, esiletungiv nina ja koon, mida kaunistavad tugevad, voolujoonelised vurrupadjad. Nende kasukast ja välimikust on nii palju variatsioone, et neid kõiki kirjeldada oleks keeruline. Selge on see, et iga huviline leiab nende seast oma lemmiku.

Bengali kasukat saab kõige paremini iseloomustada sõnaga mitmekülgne. Esmalt katsudes tundub tema kasukas pehmem kui mistahes muu karv, samas tema aluskarv võib olla tihe ja karm. Karvkatte all on peidus väga heas toonuses ja keskmisest pikem keha. Ka pisut väiksema kehaga emasloomad on isastele sarnaselt küllaltki lihaselised. Tasakaalu ja tunnetust pakub neile aga pikk ja jäme saba.

Bengali kassile on omane väga unikaalne kombinatsioon jõust ja õrnusest - nende ettevaatlikud ja hellad liigutused tugitooli seljatoel hiildes või end mänguasja ründama sättides on petlikud - nendes möllab tõeline kiskja. Samuti ei heiduta seda tõugu kõrged ja ebamugavad kukkumised, kuna neil on erakordne tasakaal ja oskus õrnalt käppadele maanduda.

Ehkki Bengali tõu juured pärinevad kodustamata kassidelt, luuakse täna pesakondi ainult hästi kodustatud, kontrollitud ja hästi kasvatatud isendite vahel.

Bengali kassidega saab lähemalt tutvust teha nädalavahetusel toimuval kassinäitusel. Laupäeval, 3. novembril toimub Tallinna Lauluväljakul ka bengalite erinäitus. Näituse kohta vaata lisa SIIT.