Kui sinu kassi käitumine sulle muret teeb või sul on kaks kassi, kes omavahel läbi ei saa, siis võib olla abi sellest, kui tead, milliste isiksusetüüpidega on tegu. Saad siis kodust keskkonda sõbralikumaks ja kaasavamaks kohandada nii, et nad ennast õnnelikuna ja vähem stressis olevatena tunneksid.

Millised need isiksusetüübid on ja kuidas neid ära tunda?

1. Ettearvamatu

Õhinas, erutunud ja pinges. Tavaliselt sööstavad nad minema, kui uksekell heliseb ning poeks neile tundmatus olukorras pigem põranda alla kui sellele julgelt vastu astuks.

Sellistele kassidele tuleb majas palju peitumisvõimalusi anda (kastid, karbid jms). Mitte kunagi ei tohi neid hirmudega silmitsi seada – see mõjub traumaatiliselt.

Nad saavad eluga hakkama, vältides hirmutavaid olukordi. Kui nad mõistavad, et kartmiseks pole põhjust, turgutab see nende enesekindlust.

2. Väljapoole elav

Mõnikord on nad ka häälekad. Neile meeldib uurida ja avastada ning seetõttu satuvad nad probleemidesse kohtades, kuhu neil tegelikult asja pole.

Väljapoole elavad kassid vajavad vaimset stimulatsiooni. Kui neil igav hakkab, võivad nad käituda vägagi destruktiivselt – näiteks mööblit lõhkuda või määrida. Paljudele neist meeldib ka kassidest kaaslasi kiusata.

Probleemide ennetamiseks tasub neile palju mänguasju muretseda ja nendega aktiivselt mängida. Valguskiire jahtimine või kepi otsa kinnitatud sule tagaajamine aitavad energiat kulutada ja loomulikku käitumist väljendada.

3. Domineeriv

Vastik küll, aga sõna „türann“ on just nende jaoks sobiv. Nad ei talu eriti teisi kasse ning teevad hulgaliselt sigadusi – nii toidukausis kui liivakastis.

Mitme kassiga majapidamisest võivad nad tõelise õudusunenäo kujundada.

Kui see selline olukord sind häirib, muretse rohkem toidu- ja veekausse ning liivakaste. Aseta need üksteisest piisavalt kaugele. Siis ei saa boss kõiki asju korraga enda valdusse võtta.

Aitab ka see, kui dominantse kassiga regulaarselt mängid (ja teistega ka loomulikult) ning seeläbi tema energiataset alandad.

4. Spontaanne

Erinevatel juhtudel reageerib spontaanne kass samale olukorrale erinevalt.

Sageli pole selline kass õppinud elus hästi toime tulema ning kui tema teele ilmub mingi ootamatu asi, jookseb ta esmalt ära ning alles pärast hakkab pärima, mis see oli. Tal on raske toime tulla ka oma suure energia ja ärevusega.

Ära kunagi sellise kassi peale karju (teiste peale ka mitte) – see tekitab temas ainult enam ärevust ja suurendab ebakindlust.

Talle mõjuvad hästi rutiinsed tegevused nagu toitmine ja mänguaeg – nii et ta teab, mis järgmisena juhtuma hakkab. See valmistab teda ette asjakohaselt käituma.

5. Sõbralik

Suuri selgitusi pole selle isiksusetüübi kohta vaja anda. Talle meeldib nurruda, peaga müksida ja ennast sinu vastu nühkida. Tavaliselt hästikohanevad ja sotsiaalsed juba väga väiksena.
Sõbralik kass, kes elab ka mitme kassiga majapidamises harmoonilist elu, on iga inimese unistus. Kui märkad, et sõbraliku kassi loomus muutub, pöördu loomaarsti poole.

Iga kass on segu erinevatest isiksusetüüpidest, samamoodi nagu inimesed. Kuid teades erinevaid tüüpe iseloomustavaid jooni, saad oma kassile vähemstressirikast elu ja suuremat naudingut pakkuda. Ja see on hea uudis nii kahe- kui neljajalgsetele.

Allikas: Petful