Inimeste seas on röhitsemine täiesti tavaline ja kuigi avalikus kohas loetakse seda ebaviisakaks, siis on see organismi täiesti loomulik reaktsioon ja omaette röhitseb aeg-ajalt meist ilmselt igaüks. Iroonilisel kombel võib röhitsemise tung olla sagedam just seltskonnas, sest mida rohkem räägitakse, seda rohkem satub organismi õhku, mis kutsub omakorda röhitsusi esile.

Veterinaararst Ann Hohenhaus ütleb, et ta ei ole kasside röhitsemise kohta eriti palju informatsiooni leidnud, sest seda esineb väga harva. Ta lisab, et on oma kassi kindlasti röhitsemas kuulnud, kuid pole kohanud sellel teemal ühtegi peatükki erialases kirjanduses. Röhitsemise kohta läbi viidud küsitlus näitab, et ka paljud veterinaararstid ei ole kunagi kassi röhitsemas näinud ega sarnastest juhtumitest kuulnud. Üldiselt ei tekita röhitsemine kassile probleeme.

Kui kassil esineb aga öökimist, ta neelab tihedalt või limpsib oma huuli, võib põhjuseks olla probleem söögitoruga. Söögitoruprobleeme tekitavad kolm peamist asja – kõrvetised, narkoos ja erinevad ravimid või toit, mis võib kurku kinni jääda.

Mis puutub probleemidesse seedeelunditega, siis aeg-ajalt kassid oksendavad. Iga kassiomanik teab, kui ta kass teeb oksendamiseelset häält. Mõnikord võib oskendamist esile kutsuda toidu kugistamine. Kui kass sööb liiga kiirelt, satub toiduga koos organismi liigselt õhku, mistõttu tahab see välja tulla. Mõnikord koos toiduga.

Millal tuleks röhitsemist tõsiselt võtta?

Kui kass hakkab regulaarselt röhitsema või hingamises on kuulda vilinat, tuleks esimesel võimalusel veterinaararsti poole pöörduda. Põhjuseks võivad olla hingamisteedega seotud probleemid või astma. Samuti on ohumärgiks ka isutus ja kaalukaotus. Siiski ei tasu ka üle mõelda, kui kass teeb harva mõnd imelikku või kummalist häälitsust.

Kuidas aidata kassi, kui tal esineb siseelunditega probleeme?

Kui loomaarst kassile rohud välja kirjutab ning kassil on probleeme rohtude neelamisega, siis võib peale tableti andmist ka ilma nõelata süstla abil kassile vett anda, nii läheb tablett sujuvamalt alla. Kui kass kipub kogu oma toiduportsjoni korraga alla kugistama, siis võib toiduportsjonid väiksemateks jagada ning pakkuda kassile ühe või kahe korra asemel mitu korda päevas süüa. Kui mitu korda päevas ei ole ajaliselt võimalik kassile süüa anda, siis on lemmikloomapoodides müügil ka spetsiaalsed sööginõud, mis ei lase kassil kugistada või doseerib kindlal kellajal õige toiduportsjoni. Oksendamist võivad esile kutsuda ka liiga rasvased toidud.

Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata sellele, kui kass hakkab tavapärasest erinevalt käituma. Kui kassi käitumismustris esineb muutusi, isegi väiksemaid, võib see tähendada, et teda vaevab mingi tervisehäda. Vähimagi kahtluse korral tasub kindlasti loomaarsti poole pöörduda, sest kassid on paraku meistrid neid vaevavate terviseprobleemide peitmises.

Allikas: petmd.om

Jaga
Kommentaarid