Kass Yuki elab helideta maailmas
Olime kuulnud küll, et kui valgel kassil on sinised silmad, siis on tegemist kurdi kassiga,
aga sama palju kui oli seda väidet, leidis internetis ka vastupidist, seega lootust jagus, pealegi oli Yuki üks silmadest roheline, mis andis lootust, et isegi kui on kuulmise häireid, siis ainult ühel kõrval. Lumepall kasvas kiiresti, oli nagu iga tavaline kassipoeg, kes tatsus palju ringi, mängis ja müras nii, et maa must.
Seda, et kass täielikult kurt on, sellele hakkas selgust tulema siis, kui pererahva kojujõudes ei olnud mitte kedagi vastas ja kutsumise peale ei ilmunud sammuti nurruvat karvapalli mitte kusagilt. See oli lausa omaette peitusemäng, sest kass oli pisike ja mahtus pugema majas igalepoole väikestesse nurkadesse.
Ükskord otsisime lausa 20 minutit, sest kiisu magas nii sügavalt diivani sees ja kuna ta midagi ei kuulnud, siis tema rahulikult õndsat und ei häirinud ju mitte miski. Teine kord, kui kass ka kusagil nähtaval kohal magas ja teda puudutada, siis ta alati võpatas, see andiski märku, et kass ei kuule kahjuks mitte midagi. Muidugi ei lasknud keegi ennast selles heidutada, sest muud head omadused kaalusid selle väikse puuduse üle.
Harjumise aeg
Sellega, et kass ei kuule, harjusime kiiresti. Raskeim osa oli hoopis see, et kui kassiga tegelesid ja temaga juttu ajasid, siis ta ei kuulnud ju mitte midagi, ei sinu leebet hääletooni ega kiitvaid sõnu.
Kuna kass oli plaanitud nagunii toakassina, siis õue ohutuse pärast ei pea muretsema ja ega ei kujutakski ette, kuidas ta seal hakkama saaks, sest lähedal olev autotee kujuneks ülimalt ohtlikuks.
Veel osutus kassiga suhtlemisel probleemseks tema keelamine, sest kuidas sa keelad, kui ta ei kuule. Eelmise kiisuga piisas natuke kõvemast hääletoonist, kui lillepott või kapikaunistus rahule jäeti, kuid Yuki jaoks võis ainult enda lõbuks häält tõsta.
Kass kohanes uues kodus hästi ja kiiresti, õppis ilusti selgeks kõik kassi tembud, ronis, mängis ja nurrus nagu iga tavaline kassipoeg. Kui keegi külla tuli, siis me ei öelnudki, et tegemist on kurdi kassiga ja seni pole keegi sellest ilma ütlemata aru saanudki.
Oma kuulmispuudega seoses on kass ka märgatavalt julgem, kuna ta ei kuule igasugu helisid, mis muidu toakasse võiks ehmatada. Näiteks meie eelmine kass, keda sai vahest rihmaga õue viidud, pelgas nii naabrikoera haukumist kui autode müra.
Uus mürarikas keskkond on iga toakassi jaoks küllaltki hirmuäratav sündmus. Yuki aga ei karda mitte midagi, tatsub rihmaotsas aias ringi, ei häiri teda naabrikoera klähvimine ega mööduvad autod. Jääb selline mulje, et kui ta nüüd rihma otsast lahti lasta, siis ta muudkui läheks ja läheks, sammugi tagasi astumata, sest ilma helideta maailma ei ole üldsegi nii kohutav, kui ta tunduda võib.
Allumatu sänikael
Kuna kassi eriti keelata kuidagi ei saa, veepritsi võtab ta mõnusa dušina ja sõnad tema peale ei hakka, siis on ta kohati küllaltki huligaaniks muutunud.
Huligaanitsemise laine käib periooditi ja väljendub peamiselt selles, et kõik lahtised esemed kappidelt lükatakse maha, sahtlid ja kapiuksed kistakse lahti ning lilledele pole ka kohta enam. Seega on kohati päris palju ümber korraldusi majapidamises tehtud, näiteks kapiuksed ja sahtlid on kinniseotud nagu väikse lapse puhul.
Lilled on viidud kõik ühte tuppa ja kappidelt on eemaldatud kõik lahtised esemed, mis kassile ei meeldi, just nimelt, need, mis kassile ei meeldi, sest kõiki asju ta maha ei lükka. Sahtleid meeldib talle samuti mõnuga tühjendada, kui tal õnnestub sahtel lahti teha, siis ennem ta rahule ei jää, kui kogu sisu on mööda põrandat laiali veetud. Parim aega selle tegevuse sooritamiseks on muidugi öösel, kui kõik magavad.
Kutsikast sõber
Kui kass oli 10 kuune, võtsime talle seltsiks Jack Russell`i kutsika, kes on teadupoolest väga aktiivne tõug. Yuki võttis uue sõbra kohe omaks, kuigi tema territooriumil polnud ühtegi looma varem käinud ja kass oli kõvasti suurem, kui 4 kuune kutsikas.
Kuigi mänguhoos teeb koer vahest päris kurja häält, eriti, kui kass tema toidukausi kallale läheb, siis kassi see ei kohuta absoluutselt, sest ta ei kuule helisid, mis teda hirmutada võiks. Kindlasti oli sellel ka oma osa loomade oma vahelises kommunikatsioonis ja harjumises.
Praeguseks on saanud neist kõvad mängu kaaslased, jooksevad ja müravad mööda maja ringi, vahepeal kui kassil saab koerast kõrini, siis ta lihtsalt ronib kõrgemale pinnale ja koeral ei jäägi muud üle, kui lihtsalt pealt vaadata.
Erivajadustega kass ei ole midagi hirmsat
Kurt kass ei ole mitte midagi ületamatut, kui ei teaks, siis vaataks, et tegemist täiesti tavalise kassiga. Ainuke asi, millega peab arvestama on see, et kurt kass sobib peamiselt ainult toakassiks, sest õues oleks tal raske, eriti linnas, kus liigub palju autosid. Sööb, joob, mängib ja on suurepärane sõber igale inimesele ja kuigi kass sind reaalselt ei kuule, siis saab ta kindlasti aru, et sa just temaga räägid, kui sa teda silitad.
Veidi kasside kurtusest
Umbes 20% valgetest, enamasti siniste silmadegakassidest sünnivad kurtidena. Ka vanematel kassidel võib kurtus välja areneda. Täpsema diagnoosi andmiseks on vajalik sooritada BAER-test.
Kuidas kurtusega toime tulla? Ära lase kurti kassi õue jalutama, kahju võib olla suurem kui kasu. Ole kannatlik. Kui lähened kassile või äratad teda,siis ole ettevaatlik,et ta ei ehmataks. Kaalu võimalust muretseda kassile seltsiline, isegi koer sobib selleks. Kurt kass saab aru,mis ümberringi toimub selle järgi,kuidas käitub teine,terve loom.
