Kasside diabeeti haigestumine on kümnekordistunud: kuidas hoida, toita ja ravida oma kiisut?

 (6)
Kasside diabeeti haigestumine on kümnekordistunud: kuidas hoida, toita ja ravida oma kiisut?
Kass Turtsu sai hiljuti diabeedi diagnoosiErakogu

Diabeet on haigus, mis tabab kasse üha sagedamini. Loomaarst Tiina Toomet jagab selgitusi, mis seda põhjustab ning millised on ravi põhireeglid.

Kasside diabeet on paraku üha sagedamini esinev haigus. Näiteks Inglismaal kaheksast kassist üks põeb juba diabeeti. Üle-Euroopaline keskmine on üks juhtum 200 kassi kohta.

See arv on viimase 10 aastaga suurenenud 10 korda. Samal ajal on suremus vähenenud 40%-lt 10 %-ni. See tähendab, et oskame nüüd rohkem ravida. Haiguse sagenemine on seotud kasside ülekaalulisusega. Kasside suhkruhaigus sarnaneb mitmes aspektis inimese tüüp 2 diabeediga, kus haiguse põhjuseks on pankrease nõrgenenud võime toota insuliini ja organismi insuliiniresistentsus. Noorte inimeste ja koerte diabeet põhineb geneetilisel eelsoodumusel ja immunoloogilisel pankrease koe kaol (tüüp 1). Seega erineb kassi diabeet koera vastavast haigusest.

Kassidel on eelsoodumuseks vale toitumine (ülekaal), pankrease põletik, tõug (birma), ravimid (innavastased ravimid, kortikosteroidid). Tüüpiline patsient on keskealine, ülekaaluline kastreeritud isane tubane kass. Sooga haigusel tegelikult otsest seost ei ole, aga lõigatud kassil suurem tõenäosus rasvuda ning rasvumine on tõsine risk. Haigusel on otsene seos kehakaaluga. 35-40% kasside populatsioonist on ülekaalulised.

Kliinilised tunnused on ülemäärane pissimine, joomine ja suurenenud isu. Diagnoosimise hetkel on enamik kasse ülekaalulised. Samas võivad diabeediga patsiendid olla kõhnad heast isust hoolimata ning veetustumise tõttu letargilised, jalust nõrgad ja veidra kõnnakuga, kui haigus on kahjustanud juba ka närvisüsteemi. Võivad esineda maksa lipidoos ja suurenemine ning kaasuvad infektsioonid nagu stomatiit ja tsüstiit (suupõletik ja põiepõletik)

Seotud lood:

Ravi põhireeglid on: varajane avastamine ning suhkruhaiguse tekitanud esmase haiguse kiire ravi, intensiivne ravi, kui on avastatud ja pürgimine selle poole, et saada hakkama ilma insuliinita või tarvitada teda vähem. Kui alustada ravi varakult ja pankreas ei ole veel oluliselt kahjustunud, siis eluaegne insuliiniteraapia ei ole sageli isegi vajalik, sest umbes pooltel kassidest on diabeet mööduv nähtus.
Kui ravida esimesed 3 kuud agressiivselt, siis võib insuliinist täiesti vabaks saada. Tähtis on, et kodus avastataks haigus varakult, aga see ei ole kerge, sest omanikul on kassi raskem jälgida kui koera (eriti kui tegemist on õuekassiga), seetõttu võiks loomaarsti vastuvõtul olla tavaks, et keskealine kass saab rutiinse ülevaatuse käigus ka vere-ja uriiniproovi, kliinilise uuringu, kaalu jälgimise ja muude haiguste välistamise kõrval.

Kui diabeet on diagnoositud, siis tasub algul panustada ravisse ja selle jälgimisse agressiivselt. See tasub ära, sest nagu enne öeldud, varajane avastamine ja efektiivne algne ravi võivad päästa insuliinravist. Kahjuks juhtub seda tegelikkuses harva, sest kassid jõuavad ravile liiga hilja.

Insuliinravi algus vajab jälgimist. Üksikutest veresuhkru määramistest on olulisem on kogu päeva tase. Veresuhkru mõõtmised annavad kogupildi, uriinis määramisel on palju segavaid tegureid. Eriti keeruline kui on kaugele arenenud diabeedi korral nö ketoatsidoosi patsiendi ravi. Need haiged peavad olema kliinikus jälgimisel. Samaaegselt tuleb ravida kaasuvaid haigusi, sest näiteks põletikud lisavad insuliinresistentsust.

Söötmisest. Kiudu ei pea hullupööra palju andma. Piisab ka sellest kogusest , mis on tavatoitudes. Süsivesikute allikast on olulisem kogus, mis peab püsima sama iga päev. Suured kiukogused võivad takistada mineraalide ja vitamiinide imendumist. Parim on keskmine kiusisaldus (35 g/1000kcal) nagu soja või peedisuhkru säsi.

Süsivesikuid peab andma kogu aeg ühtemoodi. Vältida tuleks riisi, sorgo ja oder on paremad. Siiani puuduvad tõendid, et piiratud rasvaga toit on parem, aga arvatavasti on see tõhus, et ära hoida pankreatiiti. Et aga vältida kõhnumist, ei ole liiga vähese rasvaga dieet samuti hea. L-karnitiini lisamisest võib kasu olla. Valku peab olema korralikult – 50% kuivainest. Madalam valk võib söödas sisalduda ainult neil, kellel esineb mikroalbuminuuria või proteinuuria.

Kass on lihasööja - erinevalt kõigesööjast koerast. Tema loomulik toit nagu hiired ja linnud koosneb 70% ulatuses veest. Kuivainest on 55-60% valku, 35% rasva ja vähem kui 10% süsivesikuid. See on väga erinev paljudest tööstuslikest toitudest, kus on palju kõrgem süsivesikute protsent. Isegi hästi seeduv kassi kuivtoit ei tohiks sisaldada rohkem kui 40% süsivesikuid kuivainest. Kassid vajavad teatud aminohappeid nagu arginiin ja tauriin. Viimase puudus võib olla osaline diabeedi tekkes.
Söötmise soovitused on viimaste aastatega muutunud: nüüdseks on fookus dieetidel, kus on suhteliselt kõrge proteiin ja madalad süsivesikute tase. Rusikareegel ütleb, et 50% kuivainest on proteiin ja alla 15% süsivesikud. Dibeedi raviks kasutatvatel tööstuslikel dieetidel peab olema ka kõrge valgu- ja madal süsivesikute sisaldus. Kassidel ei tõuse veresuhkur kohe söömise järel, seega ei ole insuliinisüsti ja söömist vaja ajatada.

Suhkruhaige loom peab ilmtingimata sööma. Kui talle ei meeldi, siis tuleks otsida meeldivam toit. Kui loom sööb täisportsu, saab ta täisdoosi insuliini, kui sööb vähem, siis pool doosi. Kui suhkruhaige keeldub toidust, mis talle tavaliselt meeldib, peaks kaaluma võimalust, et teda on tabanud mingi teine haigus. Tuleks sööta mitu korda päevas kindlatel kellaaegadel.

Saadavate kalorite hulk peab tagama normaalse kehakonditsiooni. Kui suhkruhaigus ei ole kontrolli all, siis vajavad loomad rohkem sööta. Paljudel esineb kaalulangus, ent korrektne insuliinteraapia peatab kaalukao. Kaalu ja kehakonditsiooni tuleb jälgida ja kasutatud kalorite hulka korrigeerida. Kui veresuhkur on kontrolli all ja kaalu korrektsioon ei õnnestu, peab otsima kaasuvat haigust.

Uuringud ei ole tõestanud otsest linki süsivesikuterikka sööda ja suhkruhaiguse vahel. Samamoodi ei ole suudetud tõestada, et söötes kassi kõrge valgusisaldusega söödaga, suudaksime diabeeti ära hoida.

Tavaliselt söödetakse kasse 2 korda päeva, kuid see ei vasta nende loomulikule elurütmile, mis tegelikult on 15 väikest einet päevas. Söötmise kellaajast olulisem on sööda koostis. Dieet, mis hoiab ära pankreatiidi kordumise, on isegi olulisem kui diabeedi enda puhul määratud dieet.

Diabeedikassi jälgimine kodus tähendab kaalu, isu, joomise, pissimise ja erksuse jälgimist. Üldine seisund ja uute nähtud ilmnemine on oluline. Tavaliselt õnnestub veresuhkru määramine mõningase harjutamise järel ka kodus, kui loomaarst on teinud programmi. Kuid siiski peab ka regulaarselt kliinikus käima - see on eriti oluline alguses.

Diabeedi tavaliseks probleemiks on liiga madal veresuhkur. See on olukord, mis võib muutuda eluohtlikuks. Madal veresuhkur väljendub väsimuse, lõtvuse ja nõrkusena. Algul kass peidab end. Erinevalt koerast ei teki kassil suurenenud isu, kui veresuhkur on pikemat aega madal.

Liiga kõrge insuliiniannuse tõttu võib tekkida veresuhkru kõikumine. Mõnedel indiviididel insuliinivajadus varieerub, see on väljakutse doseerimisele.

Diabeet on nii omanikule kui patsiendile väljakutse. Sellele peab pühenduma. Haigus on tõsine ning seetõttu diagnoosimine haiguse algstaadiumis oluline. See hoiab ära nii mõnegi kurvastamise, vaeva ja majandusliku kaotuse. Rutiinkontrollid keskealistel kassidel oma loomakliinikus iga poole aasta tagant võivad säästa mõnestki murest. Ka mõni muu haigus on niiviisi kergemini avastatav. Kassid on ju haiguste peitmise meistrid.