Pahadest kommetest tuleb aga kiisu juba varakult võõrutada – kujutage ette suurt mitmekilost kõutsi, kes teie draakonipuuga maiustab või täishooga teile säärde kargab. Lõbu pärast lihtsalt...

Kui kass närib taimi

Pole mitte erand, pigem reegel, et teie kass kipub toataimi närima. Lemmik näikse olevat draakonipuu, kõlbab ka juka. Eks neid meil ka kodudes väga palju kasvatatakse, aga kui valida, võetakse mõni just sellest liigist. Lehed näritakse ära, tüvi kraabitakse ribadeks. Põhjus selleks lihtne: rohi (ehk taimed) on kassi jaoks kiudainete allikas. Ühtlasi on see ka okseleajav vahend, mis aitab kassil välja öökida makku sattunud ebasoovitavaid asju, näiteks kasrvapalle. 

Kui rohtu pole (tubane kass), leiab ta aseaineks mõne toataime. Sestap võib proovida kassile närimiseks midagi just tema jaoks mõeldut hankida: spetsiaalne kassimuru potis, piimanõges, liivatee, salvei, petersell.
Muru on võimalik ka ise kasvatada, selle seemet saab osta lemmikloomapoest. Sobivad kõik murutüübid, mis kasvavad kiiresti ega ole laialehelised. Seeme tuleb puistata vaagnale, asetada valgesse ja sooja kohta ning hoolikalt kasta. Kui võrsed on sirgunud mõnesentimeetriseks, võib neid kassile pakkuda.
Kui kass aga oma murust hoolimata kipub teie toalilli närima, tõstke need tema haardeulatusest välja (kapi otsa, mõnda eraldi tuppa jne). Kui see võimalik pole, proovige pritsida taimi sidrunimahlaveega – enamikule kassidest tsitruseliste lõhn ei meeldi. Ka võib panna lillepotti apelsinikoori. Mõne kassipidaja kogemus ütleb, et kui seda järjekindlalt teha, saab abi.

Kassile meeldib ka lillepoti muld

Nagu oleks lillede järamisest vähe, kipub mõni kiisu ka mulda lillepotist välja kraapima. Hea veel, kui sinna pissile ei lähe – aga sedagi juhtub.
Lillemulla kaitseks võib proovida erinevaid võtteid:
*Kleepige lillepoti äärele kahepoolne teip. Kleepuva asja vastu puutumine on kassile vastumeelt ja tõenäoliselt jätab ta lillepotid rahule.
*Abiks on (aga mitte kõigi kasside puhul), kui katta taime mullapind jämeda liiva, kruusa või väikeste kivikestega, mida kassile ei meeldi kraapida. Selline kate aga ei takista lillede kastmist.
*Pane hiirelõks suure paberilehe alla taime juurde. Kui kass paberile astub, siis lööb lõks kokku –kass ehmatab aga ei saa viga!
*Kata lillepott pealt papitükiga (ääred peavad üle poti serva ulatuma, et kassil sinna hüpates kindlat pidepunkti poleks), kuhu tüve jaoks auk sisse lõigatud on.

Oma post küünte teritamiseks

Kui kass kipub mõnd jämedama tüvega toataime kraapima (ja ühtlasi ka mööblit ja muud käpa alla sobivat), tuleb talle kindlasti muretseda kraapimispost. Neid on loomapoodides müügil kõikvõimalikes variantides, aga seda saab ka ise teha. Võtke sobiv laud/pruss ja kerige tihedalt sinna ümber jäme nöör või köis (kindlasti naturaalsest materjalist). Kriipimisposti võib alusega niisama püsti panna (hoolitsege selle eest, et see ümber ei kukuks – paar kruvi põrandasse ei tee paha) või naelutada sobivasse kohta seinale.
Ega kiisu algul ei taipa, et küüneterituspost just tema jaoks mõeldud. Niisiis, kui loom alustab mõne mitte tema jaoks mõeldud asja räsimist, tõstke ta kohe oma kriipimisposti juurde. Abiks on ka posti külge riputatud mänguasjad.
Õues käiva kassiga on mure väiksem, sest ta leiab küüneterituseks kindlasti mõne sobiva puu. Ka kuluvad küüned mööda kõvemat pinnast tuisates.

Kui kass ründab

Loomaarst Tiina Toometi sõnul on agressiivne mäng noorte kasside puhul mõningal määral normaalne ja sinna kuulub luuramine, tagaajamine, haaramine, löömine ja hammustamine. „Meie ülesandeks on sellist käitumist mitte soodustada ja sellest vähehaaval lahti saada.
Esiteks ei tohi kassiga kunagi mängida mänge, mis sellist käitumist soodustavad. Mitte mängida kätega ja mitte joosta kassi eest ja lasta tal oma jalgu rünnata.
Kui kass on erutunud ja mänguhoos, püüda mäng suruda sellistesse raamidesse, mis meile sobivad. Kui põhilise rünnaku saavad jalad, siis istuda näiteks tekki mähitult või peita kuidagi muud moodi oma jalad, näiteks mööbli alla. Mängida mänguasjaga, mis juhib tähelepanu eemale teilt ja teie kätelt. Pika varre otsas olev hiir, suled, pall vms. on sobivaim.
Kui mäng muutub agressiivseks, siis lõpetage kohe ja jätke kass üksinda tuppa. Mingi aja pärast ta taipab, et halvasti käitudes saab lõbu väga ruttu läbi,” õpetab loomaarst.
Kassiga peaks mängima iga päev vähemalt kaks korda 10 minutit. Vahepeal võib kassile anda avastamiseks /uudistamiseks paberkoti, papist karbi või vana korvi.

Reeglid agressiivse kassiga käitumiseks:

*Ei tohi temaga mängida käte ja jalgadega.
*Ei tohi karistada kassi agressiivse mängu eest. Kass tõlgendab löömist või sakutamist kui mängu jätku.
*Ära jookse kassi eest ära ega blokeeri tema liikumist oma jalgadega.
Kui kass ootamatult ründab jalgu, siis kandke taskus väikest pritsipudelit või laste veepüstolit. Peate olema väga kärme, et tabada kassi veega just ründehetkel. Kui see õnnestub, taipab kass varsti, et teie ründamisele järgneb ebameeldiv vihmasadu.
Kassi võib ka ehmatada: näiteks ründehetkel mahapillatud võtmekimp võib heal juhul teie kassi kallalekargamissoovi ära lõpetada.

Kassile ohtlikud taimed

Üks asi on, et kass teeb teie taimedele lihtsalt üks-null ja võite oma lille maha kanda. Teine aga, et nii mõnigi taim võib kassile endale ohtlikuks saada – need on tema jaoks lihtsalt mürgised.
Levinumad mürgised taimed on:
*Toataimedest filodendron, puuvõõrik, pointsettia, asalea, diifenbahhia, kaunis piimalill ehk jõulutähtjne.
*Aiataimedest liilia (kõik liigid), nartsiss, tomatitaimede lehed ja varred, sõrmkübar, jugapuu, hortensia, filodendron, rododendron, lumeroos, elulõng, kukekannus, luuderohi, lupiin, maavits, lillhernes jne.