Lihtsalt öeldes on mängimine lõbus ja peaaegu tasuta ajaviide, mis toob rõõmu igasse päeva. Osavalt mänguasju kasutades õnnestub teil kindlasti luua kassile selliseid mänge, mis vallandavad tema kütiinstinkti. Mis kõige parem, aktiivse mänguga kulutab kass ka rohkem seda energiat, mis muidu oleks liigsete grammidena vaikselt naha alla ladestunud.

Mängige iga päev

Mänguharjumuse kujunemiseks on oluline iga päev mängimiseks aega leida. Valige päevast üks kindel kellaaeg, kui te kassiga 15 minutit mängite. Hea oleks paigutada mänguaeg mõne toidukorra ette. Nii saab kassi mängurõõm alati hea ja maitsva toiduga premeeritud. Kui teie kass on aktiivsem õhtul või öösel, võiks kaaluda mänguasja (ja isegi toitmise) lükkamist hilisematele õhtutundidele. See aitab kassi energiat efektiivsemalt kulutada.

Ärge kartke mänguasju vahetada. Looduses on kassi saak alati tema jaoks üllatuseks, tal pole võimalik näiteks tüdimuseni ainult hiiri küttida. Nii tuleks ka mänguasju julgelt vahetada, kartmata seda, et võtate kassil lemmiklelu käest ära. Ainult ühe mänguasjaga mängides kaotab kass kiiresti selle vastu huvi.

Mänguritv paneb silma särama

Mänguritv on levinud lelu, mille saab hankida igast lemmikloomapoest või ise valmistada. Nagu teisedki mänguasjad on see olemuselt väga lihtne: elastne ritv, paras jupp nööri või peenemat kummipaela, mille otsa saab siduda paberist ja sulgedest kerge lelu.

Et kass mängima hakkaks, pange lelu saaklooma moodi liikuma. Kannatlikkus ja tähelepanelikkus on siin pool võitu. Väristage mänguasja, vedage see kassi silmade eest läbi ja proovige rahulikult erinevaid liikumisi, kuni kütil lähevad silmad põlema ning ta asub hiilima või isegi hüppama.

Kui te mänguritva ei kasuta, pange see kassi silma alt ära. Nii hoiate ära võimalikud õnnetused (omapäi jäetud loom võib end nööri sisse mässida) ja ei lase kassil mänguasjast tüdineda.

Enne selle äravõtmist, andke kassile aega, et ta saaks mänguasjast lahti lasta. Teie soov mängu lõpetada, ei pruugi tähendada seda, et kass on oma isu täis mänginud. Tema võib mänguasja ärapanemist mõista hoopis vastupidiselt: mäng jätkub, aga teistmoodi. Jälgige oma sõpra ja olge temaga samal lainel.

Pange mänguloomad elama

Paljud kassi mänguasjad meenutavad talle juba loodusest tuttavaid saakloomi, nagu näiteks väikesed hiired, linnud või isegi putukad. Kuna sellised lelud on tavaliselt kerged, on nad väga liikuvad. Hakkaja kass õpib kiiresti nendega iseseisvalt mängima.

Passiivsema kassi innustamiseks võib mängulooma nööri otsa siduda ning seda mööda põrandat liigutada. Kui te olete juba kassi tähelepanu mänguasjale tõmmanud, proovige seda talle ka visata.
Eriti huvitavaks võib osutuda see, kui lelu maandub sinna, kuhu kass ei näe. Nii peab ta pingutama oma teisi meeli, eriti kuulmist, et “saagi” asukoht kindlaks määrata.

Nii mõnedkii kassid on õnnistatud päris koeraliku mänguvõimega - nad jooksevad rõõmuga neile visatud mänguasja ära tooma. Selline mäng paneb kassi juba hoopis teisel kiirusel liikuma. Kuid pidage hoogu ja arvestaga sellega, et kassi organism on loodud lühikesteks sööstudeks ning mõõdukad visked ja mõõdukas tempo sobivad talle kõige paremini. Kindlasti ei jaksa kass terjeri kombel väsimatult palli järgi lennata.

Sellegi mängu puhul tasub proovida erinevaid mänguasju. Mõned kassid valivad lemmiklelu materjali järgi, mida on meeldiv hammaste vahel hoida. Teised võivad eelistada lelu, mis teeb huvitavalt häält või põrkab ebakorrapäraselt.

Nüüd kui mängurutiin on rõõmsalt sisse seatud, tasub järgmisena proovida takistussüppeid. Kasutage maiuspalasid või mänguritva, et meelitada kass jooksma kas üle või ümber takistuste. Viimasteks sobivad tugitoolid, tumbad ja diivanid, aga ka teised väikemad mööbliesemed. Kui esimesed katsed “pehme” takistusribaga kulgevad edukalt ja kass naudib hüppamist, suunake mõtted suuremate väljakutsete poole. On ilmselge, et teie kass tunneb ühistest pingutustest rõõmu ja võiksite koos teha tutvust kasside agility ehk takistusjooksuga.