Kuidas teha vahet, kas mu kassid mängivad või kaklevad?
Kuna mõned liikumised ja liigutused näivad nii sarnastena, siis aitab kassi põhilise kehakeele mõistmine neid erinevusi tuvastada ja näha õigeaegselt märke, millal muutuvad kassid liiga ülemeelikuks või millal muutub mäng agressiivseks ja sellele tuleks piir panna.
Kas kassid mängivad kaklemist?
Näeme sageli, et koerad müravad ja maadlevad teineteisega, kuid seda teevad ka kassid. Kasside mäng võib tihtilugu tunduda kui võitlus. Nad on kiskjad ja läbi mängu panevad nad paika piirid ja täiskasvanud kassid õpetatavad kassipoegadele ka eluks vajalikke oskuseid. Ürgne vajadus küttida ja territooriumit valvata on metsikus looduses elava kassi ellujäämiseks hädavajalikud. Kassipojad osalevad sageli ka pealtnäha karmides mängudes, et lihvida oma jahimeheoskusi ja harjutavad tihti oma pesakonnakaaslaste või teiste kassidega, kellega nad ühist ruumi jagavad.
Täiskasvanud kassid müravad ka selleks, et põletada üleliigset energiat või igavusest üle saada. Eriti kehtib see toakasside puhul, kelle liikumisruum on väga piiratud ning jahiinstinkt sageli rahuldamata.
Kaklused aga tekivad üldjuhul mingi kindla ressursi pärast, mida himustavad mõlemad kassid. Kui kaks kassi tahavad samaaegselt ühele diivanipadjale pikali visata, tuleb välja selgitada, kes selle koha siis lõpuks endale saab. Samuti võivad nad kaitsta oma toitu, mänguasja või kakelda hoopis inimese tähelepanu pärast.
Kuidas kaklusel ja mängul vahet teha?
Kuna kassid ei räägi, on oluline lugeda nende kehakeelt ja seda pidevalt jälgida. Oma kasse jälgides ja nende kehakeelt tundma õppides, hakkad aja jooksul ka mõistma, mida kass parasjagu räägib. Jälgi kassi erinevates olukordades, milline on ta lõdvestunud olekus, milline valvel olekus jne. Jälgi tema kõrvade asendit – kui kassi kõrvad on ettepoole suunatud ja mitte lamedalt vastu pead, siis on ta tõenäoliselt mänguhoos ja lõbutseb.
Kassi mängu äratundmine võib olla algul veidi segadust tekitav, kuna nende liikumine imiteerib sageli jahipidamiseks vajalikku käitumist looduses nagu varitsemine, hüppamine ja isegi teineteise hammustamine, kuid nad vabastavad kaaslase alati enne, kui asjad liiga kaugele lähevad. Mäng on lustlik ja rõõmsameelne.
Tasub jälgida ka seda, kas kassid vahetavad rolle ehk jälgida seda, kas käitumine on vastastikune - kui kord on üks kass maas ja teine tema otsas ning seejärel rollid vahetuvad, on tegemist mänguga. Kui kord ajab üks kass teist taga ja seejärel rollid vahetuvad, on samuti tegemist mänguga, sest mõlemad kassid on nõus olema kaotaja rollis. Kui aga üks kass näib olevat nurka surutud ja teine teda terroriseerib ning ei lase tal lahkuda, on asi mängust kaugel. Sellisel juhul võib tegemist olla kiusamisega, mis võib eskaleeruda ka kakluseks ja agressiivselt käituv kass tuleks olukorrast eemaldada.
Agressiivse käitumise märgid:
- kõrvad on tõmmatud peadligi;
- saba on puhvis;
- kehaasend on küürus ja kompaktne, kassi jalad ja saba sageli keha all, justkui valmistuks ta hüppel ründama;
- kass sisiseb või kräunub.
Mida teha?
Kasside kaklust võib katkestada, tekitades valju müra – näiteks jalgu trampides, karjudes, midagi kolisevat maha visates või pritsides kasse veega, kui see peaks läheduses olema. Ära ise kassikakluse vahele torma, eriti juhul, kui tegemist on võõraste kassidega. Kassilt saadud kriimustused võivad olla päris sügavad ja paranevad väga visalt. Kõige rohkem häda tekitavad kassi süljest haava sisse sattuvad mikroobid, need tekitavad infektsiooni ja põletik on kiire tekkima.
Allikas: cuteness.com
