Kust jookseb piir: kas talukass ei tohi enam vabalt õues käia?

Kas varjupaigast vabakäigu kassi võtta ei saa?
Kust jookseb piir: kas talukass ei tohi enam vabalt õues käia?
Pixabay

Sotsiaalmeedias on olnud mitmeid arutelusid teemal, et kassiabiorganisatsioonid ei loovuta kasse inimestele, kes avaldavad soovi kassi tulevikus ka õue lasta. Küsisime kassiabiorganisatsioonidelt, kuidas sellega päriselt on. Kas korralikku talukassi sealt enam ei saagi?

On arusaadav, et linnakeskkond ja tiheda liiklusega tänavad on kassile ohtlikud, mistõttu kassi omapäi õue lasta ei saa. Aga kuidas on lugu kassidega, kes elavad maakohtades? Kas ka talukassid, kes on harjunud vabalt liikuma ja hiiri püüdma, peaksid tegelikult olema rihmas?

Vanasti elasid kassid ikka taludes ja uitasid omapäi ringi. Kodus ootas neid soe toit, armastav peremees ja kuiv ning pehme ase. Kõik päevad veetsid nad õues ja tulid tuppa vaid siis, kui isu sai seiklustest täis. Paljud inimesed elavad ka tänapäeval kohtades, kus liiklust peaaegu ei olegi ja majast sõidab mööda võib-olla vaid naabrite auto. Kas inimesele, kes soovib endale talukassi, siis kassi ei antagi? Uurisime kassiabiorganisatsioonidelt, millistel tingimustel nad kasse loovutavad.

Pixabay
Seotud lood:

"Enne looma hulkuma laskmist tuleb mõelda, kui kaugel on maanteed, suuremad külad ja linnad, kas on muid ohtusid (metsloomad, naabrite koduloomad) ja kuidas naabrid loomasse suhtuvad," sõnab Eesti loomakaitse seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Geit Karurahu. Ta toonitab, et kassid on võimelised läbima üsna pikki vahemaid, kass võib kodust ka kolme kilomeetri kaugusele rännata. "Omanik peab mõtlema ka selle peale, kas kass ise võib kellelegi teisele ohtlik olla," lisab ta. Nii looma kui ka looma poolt tekitatud kahju eest vastutab omanik. "Kui juhtub, et lemmikloom kahjustab näiteks kellegi autot või jääb lausa auto alla ja sellega tekib kahju auto omanikule, siis liskas looma kaotusele või ravile, tuleb omanikul kinni maksta ka auto remondikulud või muud kahjud," toob Karurahu näite.

Kas talukassi ei tohi ka vabalt õue hiiri püüdma lasta?

ELS on seisukohal, et loomi võib õue küll lasta, kuid nad peavad püsima oma territooriumil. Võõral territooriumil peab lemmikuga jalutama rihmastatult. "Meie ei loovuta loomi inimestele, kes neid hulkuma lasevad. Meie hoole alla satuvad peamiselt just kassid tänavalt ehk loomad, kes on harjunud vabalt liikuma," sõnab Karurahu. Kassid, kes on varasemas elus saanud vabalt liikuda, harjutab selts ümber. Seni ei ole ühelgi kassil ümber harjumisega probleeme tekkinud.

Pesaleidja MTÜ-st kassi võttes peab arvestama, et lõpliku otsuse kassi loovutamise osas langetab iga vabatahtlik ise. Tema võtab arvesse konkreetse looma iseloomu, heaolu ja tema sobivust perre, kes teda parasjagu soovib.

"Oleme loovutanud kasse vabakäigule, kui omanik jälgib loomakaitse seduseid ning ei lase kassi enda territooriumilt väja. Samas oleme ka keeldunud näiteks noorte kassipoegade või väga arglike kasside loovutamist perre, kus nad koheselt õuekassideks jääksid. Seega meie organisatsioonis pole see fikseeritud karmi keelu või loaga vaid arvestame iga kodupakkuja ja looma eripärasid," räägib Pesaleidja MTÜ vabatahtlik ja juhatuse liige Katrin Paala-Vainola.

Küll aga ei loovuta organisatsioon kasse majapidamisse, kus nad elaksid aastaringselt õues. Nende nõue on, et loomal oleks siiski võimalik ka varjuda ja pere eluruumides viibida.

Kass peab saama ka tuppa tulla. Pixabay

"Kõik meie juurest loovutatud kassid on steriliseeritud või kastreeritud ja kiibistatud ning lemmikloomaregistrisse kantud," sõnab Katrin Paala-Vainola. Pesaleidja MTÜ vabtahtlikud soovitavad panna kassile ka kaelarihm, millel on omaniku kontaktandmed ja juures ka kelluke, mis takistab lindude püüdmist. Nii on lihtne kaduma läinud kassi kodutust kassist eristada ja omanikuga kerge vaevaga ühendust saada. "Ohutuse huvides soovitame loomad ka ööseks ja selleks ajaks, kui ise kodus ei viibi, tuppa lukustada," lisab Vainola.

LOE VEEL | Kui kauaks võib kassi üksinda koju jätta?

Loe veel

Varjupaikade MTÜ loovutuslepingus on samuti kirjas punkt, et tulevane omanik kohustub tagama lemmiklooma heaolu ja tema pidamise oma territooriumil. "Me ei määratle territooriumiks ainult siseruumi," täpsustab Varjupaikade MTÜ projektijuht Anneli Matsi. Varjupaik viib iga uue omanikuga läbi vestluse, et teada saada, kuidas ja kus kavatsetakse lemmiklooma tulevikus pidada. Matsi lisab, et kassi ei pea tingimata pidama vaid siseruumides, on mitmeid võimalusi, kuidas anda kassile vabadust, kuid vältida seda, et ta pääseks hulkuma. Tema usub, et ka linnas elades saab seda teha. Kõik on võmalik. Tuleb vaid olla loominguline ja nutikas.

Pixabay

Kassile võib ehitada väliaediku. "Kasside väliaedikud on mujal maailmas juba levinud. Meil nähakse väliaedikut pigem ainult koera kontekstis, aga meie oma varjupaikades oleme loonud kassidele väliaedikute näol võimalusi õues viibimiseks. Oleks tore, kui ka eramute juures muutuks need tavaliseks," loodab ta.

Korteris elades tuleb kassile muul moel tegevust leida, kuid kui korteril on rõdu, võib ka sinna aediku luua. Tuleb vaid silmas pidada seda, et oleks välstatud kassi allakukkumise võimalus. Aedik peab olema turvalne. Seal saab kass turnida ja päikese käes peesitada, seal võiks olla ka kassi isiklik murulapike. "Stressivaba ja loomale omane eluviis tagab lemmikule pikema eluea," toonitab Matsi.

Varjupaikade MTÜ-st saab võtta endale kassi ka siis, kui on soov kasvatada temast üks tubli talukass ja usin hiirepüüdja. "See on võimalus just täiskasvanud kassidele, kes enne on kogu elu õues elanud ja kellel näiteks toas puhtuse pidamisega võib olla raskusi," usub Matsi.

Küll aga peab ka talus elava lemmiklooma omanik tagama kassi igakülgse heaolu – esmavajadused rahuldatud, regulaarsed tervisekontrollid, vaktsineerimised ja parasiiditõrjed, külmal ajal võimalus saada sooja ruumi jne. Maale vabakäigukassiks andes kontrollib varjupaik seda, et ligiduses ei ole tiheasustust ja tiheda liiklusega maanteid. Kass peaks siiski elama oma territooriumil.

Varjupaikade MTÜ-st, Eesti loomakaitse seltsist või Pesaleidja MTÜ-st loovutatud kassid on kõik steriliseeritud või kastreeritud. See tähendab ka seda, et neil puudub kihk vastassugupoolt otsima minna ja nii püsivad nad paremini kodu juures, ei kakle teiste kassidega ega ei ole nii suurt ohtu nakatuda haigustega. "Kui kass satubki kodust kaugemale või isegi varjupaika, siis kiip aitab looma koju tagasi ja meie saame uuesti loomaomanikule meelde tuletada tema kohustusi," usub Matsi.