Mida teha, kui kass on kartlik ja inimpelglik?


Mida teha, kui kass on kartlik ja inimpelglik?
Foto: Pixabay

Kõrvad lidus, silmad pärani, susisemine ja jäik kehahoiak on kartliku kassi tunnused. Tema saba käib aeglaselt edasi-tagasi ja kass on valmis kas võitluseks või põgenemiseks. Tõenäoliselt jookseb ta kohe minema, võid proovida teda küll oma peidukohast välja meelitada, kuid tihtilugu see ei õnnestu. Miks mõni kass väga kartlik on?

Vali müra võib kassi hetkega ära hirmutada. Ebaharilikud sündmused nagu näiteks külaskäik loomaarsti juurde, mille käigus tuleb kass toppida transpordiks mõeldud kasti, tal tuleb teha läbi stressirohke autosõit, misjärel teda torgitakse ja katsutakse – need võivad anda enamikule kassidest loomulikult põhjuse kartmiseks.

Kuid igapäevase hirmu allikate eemaldamine ja töötamine juba kartva kassiga tema elukvaliteedi parandamise nimel võib anda sulle lõpuks palju õnnelikuma kassi, kes elab tõenäoliselt kauem, ta elab paremat elu ja on ka sulle parem kaaslane.

Järgnevalt mõned põhjused, miks kodukass võib eriti kartlikult käituda.

Kass on perekonnas alles uustulnuk

Uus maja, mis on täis võõraid lõhnu, ei lase kassil end kuigi kindlalt tunda. Ükskõik, kas tood kassipoja esimest korda koju või kolite täiskasvanud kassiga uude elamisse, on kõige parem lasta kassil alustada „turvalisest ruumist“. See tähendab, et talle ei anta korraga juurdepääsu kogu majale, vaid seatakse ta sisse väiksemal alal, näiteks vannitoas või magamistoas, kus ta saab uute kohtade ja lõhnadega tasapisi harjuda.

Seotud lood:

Anna kassile koht, kuhu ta saaks vajadusel ka varjuda. Selles turvalises ruumis peaks kassil olema mõni peidupaik. Ta tuleb sealt välja ja hakkab ümbrust uurima siis, kui ta on ise selleks valmis. Kui kass tunneb end oma turvalises ruumis juba enesekindlalt ja kõik kohad on läbi nuusitud, siis ava uks ja lase kassil omas tempos ümbruskonda avastama minna.

Kassi ei ole korralikult sotsialiseeritud

Nii kutsikaid kui ka kasse on vaja juba väga varajasest lapsepõlvest peale sotsialiseerida, et nad harjuksid inimeste ja teiste loomadega. Kassi peamine sotsialiseerimisperiood on teine kuni seitsmes elunädal, siis areneb ta kõige kiiremini. Sel ajal areneb ka kassi närvisüsteem piisavalt, et anda talle kõik meeled, millega ümbritsevat maailma uurida ja mõista.

Foto: Pixabay

Mida rohkem kogemusi suudad oma kassile anda – näiteks külastades teisi kasse või muid loomi, tutvustades neile uusi kohti, uusi lõhnu, inimesi ja inimtegevust nagu kõndimist või uksele koputamist, seda paremini su kass eluga kohaneb. Selle ajaga saadud kogemused moodustavad nende edaspidise käitumise aluse, sealhulgas ka asjad, mis muudavad nad kartlikuks või mitte. See viitab veel ühele põhjusele, miks kassid mõnikord pelglikud on.

Kassil oli traumaatiline minevik

Elamine mürarikkas varjupaigas või koos paljude teiste kassidega, kus nende eest kõige paremini ei hoolitsetud või elamine koos inimesega, kes kassi kuritarvitas – need kõik võivad olla asjad, mis tekitavad temas hirmu. Kartlik kass võib olla ka kass, kes on päästetud hädast või eluohtlikust olukorrast.

Kassi käitumisspetsialisti Sparrow Marcioni sõnul hõlmavad märgid, et kassil võib olla traumajärgne stressihäire agressiivsust, eriti kui nad tavaliselt ei oleks agressiivsed, vähenenud söögiisu ja kehakaalu langus, suurenenud vajadus kiindumuse järele ja hävitav käitumine. Muude märkide hulka kuuluvad katsed meeleheitlikult põgeneda hirmutava sündmuse eest nagu äike, ilma selge põhjuseta enda peitmine, mitte magamine, või teatud inimeste, kohtade või asjade vältimine.

Kuidas kartlikku kassi aidata?

Foto: Pixabay

Kassi jaoks on normaalne aeg-ajalt midagi karta. Kuid pikaajaline kartlik käitumine on pigem terviseprobleem ja seda peaks olema kerge märgata. Su kassi kartlikul käitumisel võib olla meditsiiniline põhjus, mistõttu on arukas külastada loomaarsti, eriti juhul, kui tegemist on uue käitumisega. Krooniline stress võib põhjustada kassidel terviseprobleeme ja teisi haigusi süvendada – just nagu inimestel.

Kui tegemist on kartliku kassiga, lähene talle aeglaselt ja rahulikult. Kui ta peitu poeb, siis lase tal natukeseks ajaks sinna. Ära tõmba teda ise välja, vaid anna kassile aega. Üsna tõenäoliselt ronib ta sealt ise välja, kui selleks valmis on. Pane ta peidukoha lähedusse veidi toitu ja vett, et ta sellele hõlpsalt ligi pääseks.

Foto: Pixabay

Kui saad aru saada, mis su kassi hirmutab (näiteks mänguasi või mõni konkreetne inimene), võid proovida teda väljaõppe abil sellega ära harjutada. Näiteks tutvusta talle hirmuäratavat olukorda, samas temaga hellal toonil rääkides ja maiuspalasid jagades. Tööta sellega väga aeglaselt. Loomakäitumisspetsialist võib aidata kindlaks teha, et sa kassi stressiolukordadesse pannes uuesti ei traumeeri.

Lõpuks, ära karista oma kassi, kui ta ilmutab kartlikku käitumist, sest see võib hirmu lihtsalt tugevdada ja olukorda halvendada. Loomad seostavad karistamise sellega, mida nad karistamise ajal teevad. Karistus, kui kass on juba kartlik, võib hirmu sisendada ega aita tal mõista, miks teda karistatakse.

Allikas: cuteness.com