Miks minu kass nurrub? Selgub, et kassid ei nurru vaid õnnetundest
Väga lihtne on arvata, et kassid nurruvad sellepärast, et on õnnelikud. Muidugi, kui kiisu end su süles ärateenitud paitusteks sisse seab, on ta ilmselgelt õnnelik. Siiski ei ole see ainus tunne, mille tulemusel kass nurruda võib.
Kassid nurruvad ka siis, kui on hirmul või tajuvad ohtu, näiteks loomaarsti juures.
Loomaarst Kelly Morgani sõnul saab seda reaktsiooni võrrelda naeratamisega: „Inimesed naeratavad, kui nad on närvilised, kui nad midagi tahavad ja kui nad on õnnelikud, nii et nurrumisel võib olla samasugune rahustav mõju“
Kassi nurrumine saab alguse tema ajust. Korduv närviostsillaator saadab signaali kõrilihastesse, pannes need tõmblema kiirusega 25-150 võnget sekundis. Selle mõjul lahknevad häälepaelad, kui kass sisse ja välja hingab, tekitadeski nurrumise.
Kahjuks ei saa kõik kassid ei saa nurruda. Kodukassid, mõned metskassid ja nende sugulased – tsiibetid, genetid ja mangustid – nurruvad, samuti hüäänid, pesukarud ja merisead. Kuid kassid, kes nurruvad, ei saa möirata ja möirgavad kassid ei nurru, kuna nende kõri ümbritsevad koed pole selleks piisavalt jäigad.
Möirgavad kaslased arenesid sellisteks kindlal põhjusel. Need kassid liiguvad jahipidamisel palju ringi ning nad möirgavad oma kaaslase või territooriumi kaitsmiseks. Nurruvad kassid on aga väiksemad ja pigem eraklikud, kes ei pea teistega saagi pärast konkureerima. Nad märgistavad oma terrirooriumi lõhna abil ega vaja suhtlemisviisi, mis kostaks kaugele.
Kass võib nurruda ka sinuga suhtlemiseks. Sussexi ülikooli teadlaste uurimuse põhjal võib kodukasside nurrumises peituda kaeblik hüüd, mis mõjub inimestele ärritavalt, avaldades samas mõju nende hoolitsemisinstinktidele. Miks su kiisu siis seda teeb? Loomaarst Benjamin L. Harti arvates ilmselt selleks, et inimesed neile kiiremini süüa annaksid.
Kuid kasside nurrumine on midagi märksa enamat kui lihtsalt suhtlusviis. Näiteks bioakustika ekspert Elizabeth von Muggenthaler usub, et kassid nurruvad ka enda tervendamiseks.
Tema sõnul aitavad sagedused vahemikus 24-140 võnget minutis kaasa luude kasvule, haavade paranemisele ja valu leevendamisele. Ta salvestas erinevate kasside, sealhulgas kodukasside, otselottide, gepardite ja puumade nurrumisi, ja avastas, et need kõik langevad luude regeneratsiooni toetavate sageduste vahemikku.
On ka tõendeid, et nurrumisest põhjustatud vibratsiooniseeriad aitavad ravida lihaseid ja kõõluseid, kergendada hingamist ning vähendada valu ja turset. Nurrumine pole hea üksnes kassidele, vaid on ka tervendav kassiomanikele. Uuringud näitavad, et kassid suudavad paremini stressi leevendada ja vererõhku alandada kui mis tahes muud lemmikloomad. Minnesota ülikooli teadlaste 10-aastase uuringu põhjal on kassiomanikel 40 protsenti väiksem südameinfarkti saamise tõenäosus kui neil, kel kassi pole - ja nurrumine võib siin oma rolli mängida.
“Nurrumine on auditiivne stiimul, mida inimesed seostavad rahu ja vaikusega,” ütleb inimeste ja loomade suhtlemist uuriv teadlane dr Rebecca Johnson. “See annab positiivse kinnituse meie tegude õigsuse kohta ja aitab kassidega suhtlemisel lõõgastuda.”
Allikas: mnn.com
