Oscar elab USAs ühes Rhode Islandi osariigi Providence'i linna hooldekodus, kuhu tuuakse raskelt haiged patsiendid, kellel ei ole enam kaua elada jäänud. 2005. aastal sündinud ja loomade varjupaika sattunud Oscar võeti hooldekodusse personali poolt, sest hooldekodus on tavaks, et kassid hoiavad patsientide tuju üleval ja muudavad nende elupäevad rõõmsamaks.

Oscar hakkas elama 41 voodikohaga osakonnas, kus veedavad oma elupäevi põhiliselt Alzhaimeri või Parkinsoni tõve all kannatavad patsiendid. Paljudel on haigus juba viimases staadiumis ning nad ei taju enam ümbritsevat.

Oscarist sai avalik sensatsioon 2007. aastal, mil teadusajakirjas New England Journal of Medicine avaldati Browni ülikooli professori David Dosa artikkel teraapiakass Oscari üleloomulikest võimetest. Oscar suudab ette ennustada raskelt haigete patsientide surma.

Kui Oscar oli kuus kuud juba hooldekodus elanud, märkasid töötajad, et
Oscar teeb osakonnas omi ringkäike. Samamoodi nagu arstid ja õed, aga omal ajal ja omas tempos. Ta nuusutab ja uurib patsiente tähelepanelikult, valides välja haiged, kelle voodisse ta ennast magama sätib. Kõige kummalisem on kogu loo juures see, et patsiendid, kelle Oscar välja valib, surevad mõne tunni jooksul.

Üks juhtum oli patsiendiga, kellel oli jalas eluohtlik tromb. Oscar sättis oma sooja keha ümber patsiendi jääkülma jala ja püsis selles asendis niikaua kuni haige suri.

Kuid Oscariga seotud kummalisi juhtumeid on teisigi. Personali sõnul oli Oscar esimese kahe hooldekodus elatud aasta jooksul ennustanud ette 25 patsiendi surma, seejuures mitte kordagi eksides. Vahel on isegi arst eksinud, aga mitte Oscar. Näiteks oli juhtum, kus arst andis hinnangu, et patsient sureb loetud tundide jooksul, kuid selle asemel, et patsienti toetama minna, kõndis Oscar minema. Hiljem selgus, et arsti prognoos oli küll õige, aga patsient ei surnud tunni jooksul, vaid 10 tundi hiljem. Kaks tundi enne patsiendi surma oli Oscar tema voodisse hüpanud.

Personalil on nüüd tavaks, et kui Oscarit nähakse patsiendi juures magamas, võetakse ühendust haige lähedastega ja teavitatakse neid olukorrast. Enamikul juhtudel lubab pere Oscarit sureva lähedase juures magada, aga on inimesi, kes nõuavad kassi palatist välja saatmist. Sellistel juhtudel kõnnib Oscar närviliselt palati ukse taga ja njäub protsestiva häälega.

Oscar tahab olla sureva patsiendiga koos ja kui surm on saabunud, lahkub kass vaikselt palatist.

Hooldekodu personali sõnul ei paista Oscar vigu tegevat. Ta paistab täpselt teadvat, kelle seisund on tõsine ja keda tuleb toetama minna. Dr Dosa oletab, et kass tunneb õhust teatud kemikaale, ketoone, mis rakkude suremise protsessi käigus organismist eralduvad. Kassidel on suurepärane lõhnataju. Kuid see on ainult üks seletus, miks Oscar käitub nii nagu ta käitub.

Teine seletus on, et haiged, kes on suremas, on oma voodis liikumatult ning on võimalik, et Oscar valib välja just need patsiendid.

Dr Dosa on kirjeldanud, et Oscar pole inimestega suur sõber. Ta võib möödujate peale isegi sisiseda, otsekui paludes rahule jätta.

Loomapsühholoogi dr Thomas Gravesi sõnul pole midagi imelikku selles, et kassid tajuvad omaniku või teise looma tervislikku seisundit. Kassid suudavad tunnetada ka ilmamuutust ja isegi maavärinaid ette ennustada.

Allikas: Wikipedia