Kui kass nuusutab naistenõgest, siis ta tavaliselt lakub seda, näksib lehti, hõõrub ennast taime vastu, ajab sülge ja näub. Ehkki kassid tunduvad taimest võlutud olevat, ei mõju taim, mis paneb rahuliku kodukiisu veidralt käituma ja kujuteldavaid hiiri püüdma, kõigile kassidele ühtmoodi. Selleks, et naistenõges üldse mõju avaldaks, peab olema loomal eelsoodumus, mis on 70-80 protsendil kassidest. Samuti ei avalda taim nii suurt mõju noorematele kui kuuekuustele kassipoegadele ja väga vanadele kassidele.

Aga miks õigupoolest paneb naistenõges kasse veidralt käituma? Saladus on taime lehtedel, vartes ja seemnekaunades olevates eeterlikes õlides, mis matkivad kasside õnneferomoonide toimet ja stimuleerivad ajus neid retseptoreid, mis just selliste feromoonide toimele regeerivad. Kusjuures samasuguse reaktsiooni kutsub emastel kassidel esile isakassi uriini lõhn.

Kas naistenõgesest võib ka inimesele kasu olla?

Naistenõges on vähenõudlik, külmataluv ja isekülvi teel paljunev taim, mida saab lisaks kassi lõbustamisele kasutada ka ravimtaimena. Värsketest lehtedest saab valmistada aromaatset teed ning rahvameditsiinis kasutatakse naistenõgest selle rahustava, silelihaseid lõõgastava toime tõttu.

Näiteks soovitatakse naistenõgest seedeelundite põletike, migreeni, unetuse ja isegi hambavalu leevendamiseks.

Allikas: Mentalfloss.com