NIPID | Mida teha siis, kui kassid kodus tülitsevad?


NIPID | Mida teha siis, kui kassid kodus tülitsevad?
Foto: Pixabay

Paljudes peredes on kasse rohkem kui üks, kuid alati ei pruugi ühe pere loomad omavahel kõige paremini läbi saada. Sagedased konflikid langetavad nii mõnigi kord kasside elukvaliteeti ning päädivad vahel isegi sellega, et tüdinud omanikud loobuvad oma hoolealusest. Loomade varjupaik annab nõu, kuidas vaenujalal olevaid kasse omavahel lepitada.

Kassidevahelise sotsiaalse stressi tagajärjed võivad olla vaevumärgatavad – näiteks ei pruugi üks kassidest iialgi tõsta oma jalga tuppa siis, kui teine kass parajasti seal viibib. Või siis lahkub sealt kohe, kui teine sisse tuleb. Pidev sotsiaalne stress võib tekitada või süvendada stressist tulenevaid haigusi.

Paljud meie kliendid on rääkinud lugusid sellest, kuidas ühe kassi tervis on pärast teise surma tunduvalt paranenud, eriti kui see kass elas enne pidevas hirmus. Omanikud ei pruugi märgatagi, kuidas üks kassidest püüab end teise silmis märkamatuks muuta, enne kui kassid mingil põhjusel lahutatakse.

Nõuandeid kahe kassi pidamiseks

Kodukassi metsikud eellased olid öise ja üksildase eluviisiga. Emasloomad suutsid järglased üles kasvatada ka teiste abita. Kodustamise tagajärjel on kassid õppinud leppima ka teiste isendite olemasoluga, kuid erinevalt koertest ei ole neil arenenud keerukamaid sotsiaalseid mehhanisme, mis võimaldaksid neil karjas harmooniat saavutada ja seda ka hoida. Just seetõttu on kassidel konfliktide tekkides neid palju raskem lahendada ja edasi sõbrad olla. Kasside puhul on äärmiselt tähtis taolisi konflikte juba eos ennetada.

Seotud lood:

Kassidevahelised konfliktid tekivad kodus enamasti isikliku territooriumi, mitte võimupositsiooni üle. Teades seda, on võimalik konflikte ka õigel moel ennetada.

Kassid kaklevad

Näiteks ei ole mingit põhjust ühe nõrgema kassi võimupositsiooni toetada, nagu seda vahel populaarsetes raamatutes soovitatakse. Kassiomanikud peaksid hoopis aitama oma hoolealustel negatiivseid kogemusi vältides vajalikku distantsi hoida, üksteisega harjuda ja üksteist usaldama õppida.

Jälgides kasside käitumist, on võimalik ka probleemide algeid märgata ja kindlaks teha ega ükski kass teisega kokkupuuteid ei väldi.

Ka mängu osas, kus kõik osapooled ei osale vabatahtlikult, tuleb ettevaatlik olla. Kui ühte kassi aetakse pidevalt taga, aga ta ei ole ise kunagi tagaajaja, on asi ilmselt mängust märksa tõsisem.

Omanikel, kes märkavad murettekitavaid käitumismustreid, on mitmeid võimalusi, kuidas edasi tegutseda. Kui kass muutub äkitselt agressiivseks või närviliseks, lõpetab söömise, hakkab territooriumi märgistama või ei kasuta enam oma liivakasti, tuleks pöörduda loomaarsti poole. Muutused käitumises võivad viidata sotsiaalsele konfliktile, aga need võivad olla ka mõne haiguse tunnuseks. Loomaarst aitab sel juhul kõrvaldada võimalikud meditsiinilised põhjused. Kui kassid kodus kaklema lähevad, tuleb nad otsekohe lahutada.

Loo kassile turvaline koht

Märgates kasside vahelisi pingelisi olukordi, mis ei ole siiani veel kaklusega lõppenud, võiks kodus teha teatud muudatusi, mis aitaksid kasside vahel suuremat distantsi tekitada.

Foto: Pixabay

Esiteks võiks üle vaadata, kas kassidel on piisavalt peidukohti. Rääkisime hiljuti ühe naisega, kes pani oma linnakodu põrandale vaid väikese puuri ja paar paberkotti ning märkas kohe, kuidas tema kasside sisisemismatšid jäid tunduvalt harvemaks.

Üks kass taganes puuri, kui teine teda taga ajama hakkas, ja puur pakkus talle teise eest piisavalt kaitset. Kuigi hiljem tuli teha veel teisigi muudatusi, piisas sellest ometi tagaaetava kassi elu hõlbustamiseks.

Hea nipp on paigaldada spetsiaalsed magnetiga toimivad kassiluugid.

Teine viis pelgupaiga tekitamiseks on paigaldada siseustele spetsiaalsed magnetiga kassiluugid. Neid hoiab kinni tugev magnet, mille mõju kaob kokkupuutel kaelarihmaga, mida üks kassidest kannab. Luuk magamistoa-, kodukontori- või sahvriuksel lubab sinna siseneda vaid kaelarihmaga kassil. See pakub kassile, kellel on probleeme, suurepärast pelgupaika.

Loe veel

Ühes vähestest kodukassidega seotud uurimusest leidsid teadlased, et kodukasside populatsiooni tihedus on sada korda suurem vabaduses elavate kassikolooniate omast. Sotsiaalsed konfliktid on seega kergemad tekkima, sest kodukassid ei saa end teistest distantseerida viisil, nagu õues elavad kassid seda teha saavad.

Kuigi varjupaigad on ikka soovitanud kasse toas hoida, tuleb siiski tunnistada, et välitingimustes on kassidel lihtsam vältida neid isendeid, kellega nad läbi ei saa. Kui omanikul on mitu toas elavat kassi, peaks ta olema konfliktide vähendamisel eriti tähelepanelik.

Traksidega õue jalutama

Kuigi kasside vabalt õue hulkuma laskmine on äärmiselt riskantne ja me ei soovitaks seda iial, võib mõnel kassil sellest ainult kasu olla, kui nad järelvalve all ja piiratud territooriumil välja lasta.

Üks viis, kuidas kass ohutult õue viia, on rihma ja näiteks spetsiaalsete trakside abil. Teine võimalus on aedikud. Neid vahendeid võib kasutada ka selleks, et kasse järelvalve all teineteisele tutvustada. Need võimaldavad kassidel teineteist näha, kuid mitte väga lähedale minna. Trakside olemasolu korral võib kassid mõne liikumatu eseme külge kinnitada, et loomad teineteist näeksid, aga liiga lähedale ei pääseks. Eraldi, kuid lähestikku paiknevad suletud osad võimaldavad kassidel teineteise kohaloluga tülli pööramata ära harjuda.

Mitu erinevat liivakasti

Konflikte maandab edukalt ka mitmete liivakastide paigutamine erinevatesse kohtadesse.

Foto: Shutterstock

Kui liivakastid on kõik ühes kohas kobaras koos, võib üks kass end niimoodi istuma sättida, et teine kass peab kastini pääsemiseks temast mööda minema. See võib jällegi tekitada nääklusi ja probleeme tuppa sirtsutamisega.

Paljud kassiomanikud panevad liivakastid keldrisse, kuid trepid on ideaalne koht, kus üks kass saab teist varitseda. Kuna üks kass ei saa olla samal ajal kahes kohas, tagab mitme liivakasti hankimine kõikidele kassidele turvalise ligipääsu.

Söömiskord

Sama reegel kehtib ka toidu- ja jooginõude kohta. Kui kasside söögiaegadel ei ole piiranguid, peaksid nõud asetsema mitmes erinevas kohas. Ideaalne lahendus oleks muidugi see, kui üks nõu paikneks kohas, millele pääseb ligi vaid üks kassidest. Näiteks ei suuda vana kass hüpata nii kõrgele kui noor ja ühe nõu asetamine sellisesse kohta tagab nooremale kassile rahuliku söömaaja.

Toit on väärt ressurss, millega kasse omavahel tutvustada või lepitada.

Kui omanik annab kassile konservtoitu või aeg-ajalt ka erinevaid maiuseid, võib ka nende abil kasside läbisaamist parandada. Aseta konservtoit või maius eraldi nõudesse. Nõud peaksid esialgu asetsema teineteisest piisavalt kaugel, et kassid saaksid rahulikult süüa. Nõusid võib iga päev veidi lähemale nihutada, kuni kassid söövad rahulikult kõrvuti. See meetod aitab kassidel seostada häid asju (toit) teiste kasside kohaloluga. See ei pruugi lahendada kõiki probleeme, aga see on siiski hea algus.

Mõned kassid ei harju teiste kassidega iialgi ja ekstreemsematel juhtudel tuleb ühele neist leida teine kodu. Kasse ettevaatlikult tutvustades, nende käitumist mõistes ja kodus paar lihtsat muudatust tehes, saavad omanikud siiski kasside lepitamisel olulist rolli mängida.

Allikas: Varjupaikade MTÜ uudiskiri