Grizabella lugu | suure pesakonna üles kasvatanud aasta ema hinges on nüüd tühjus: ei ole kodu ega perekonda

Grizabella on meie seast kahjuks lahkunud
Grizabella lugu | suure pesakonna üles kasvatanud aasta ema hinges on nüüd tühjus: ei ole kodu ega perekonda
Foto: Pesaleidja MTÜ

Kassiabiorganisatsiooni Pesaleidja MTÜ hoole all on pea 500 abivajavat kassi. Neist üks on Grizabella, kes on üles kasvatanud terve pesakonna poegi, kuid kel endal ei ole ei kodu ega perekonda, kes tema eest hoolitseks.

Tiinena varjupaikadesse sattunud kassiemade saatus on tihtilugu üsna nukker. Peale seda, kui nad on oma pesakonna turvalises keskkonnas ilmale toonud üles kasvatanud algab nende koduootuse aeg ja see võib kesta kaua kes see ikka kassiema tahab. Pojad leiavad endale kiiresti uued kodud, sest hoiukodus sündinuna on nad julged ja inimestega juba harjunud.

Grizabella oli Pesaleidja kõige suurema, aga ütlemata tragi pesakonna ema.

Kuid mis saab tublidest kassiemadest? Neile ei ole sugugi lihtne uut kodu leida. Kassiemad on tihtilugu pisut umbuslikud ja hoiavad pigem omaette. Nad võivad veeta kassitoas aastaid, ilma et ükski külaline neid märkaks. Tavalist musta-valgekirjut kera, kes mõnes kaugemas pesanurgas magab, ei pane ju mitte keegi tähele ja üsna pea ununeb, et just Grizabella oli 2019. aasta kevadel Pesaleidja kõige suurema, aga ütlemata tragi pesakonna ema. Ta suutis kõik kaheksa poega ise üles kasvatada.

Grizabella Foto: Pesaleidja MTÜ
Seotud lood:

Nüüd on Brizabellal tühjus hinges. Segadus ja meeleheide. Ettevaatlikkus inimese suhtes pole veel kadunud ning kassile otsa vaadates võib arvata, et ta kahtlustab Pesaleidja vabatahtlikke poegade röövis, kui mitte hullemas.

Tegelikult on umbes 3-aastane Grizabella aga imeilus ja südikas kass, kellest võiks saada kellegi lemmikloom enne, kui ta kaob varjupaiga-maailma kaugetesse soppidesse. Ta käitub hoiukodus imehästi, ei luba end küll veel paitada, kuid harjub aina enam inimese lähedusega. Vahel isegi unustab temagi ära, et ta inimesi pelgab ja ehmub, kui on inimesele liiga lähedale kõndinud. Päeval püsib ta pigem omaette varjus, aga õhtuti peesitab aknalaual ja jälgib rahulikult hoiukodu perenaise askeldusi ning tänaval toimuvat. Grizabellale sobiks hästi rahulik kodu, kus elavad täiskasvanud – selline, kus talle antaks aega ja ruumi harjumaks uue eluoluga ja nende veidi kahtlaste inimloomadega.

Grizabella on kiibistatud, steriliseeritud, vaktsineeritud ning saanud ka parasiitidevastase tõrje.

Kahjuks suri Grizabella augustikuu esimesel nädalavahetusel kassitoas. Tema pojad said kõik uutesse kodudesse. Grizabellale soovime aga kerget käppa sinna Vikerkaaremaale!