Pühadeks koju: lahutamatud Link ja Zelda ning nende sabadest põimitud süda
Kindlasti oleks lihtsam Linki ja Zeldat eraldi kodudesse anda. Selliseid võimalusi on olnud mitu, kuid ükski selline võimalus ei kaalu üles ühise nurrurütmi lõhkumist ning südameks põimunud sabaotste eraldamist.
Kaks kassilast, kes on saanud tunda katsumusi elades karmides tingimustes Narva linna tänavatel, mis on neid omavahel lähendanud, peaksid ka edasi minema koos. Sest kui oli külm, nälg, valus ja halb said nad alati üksteise kaissu pugeda, sosistada läbi nurru vastastikku lohutusi ja lugusid inimestest, kes aitavad kehvas seisus kasse. Selliseid, kellel silmad mädanevad ja kelle kasukad on paksult parasiite täis. Selliseid, nagu nemad seal külg külje kõrval olid. Ja nii nad sosistasid iga päev.
Möödusid kuud ja ega Link ja Zelda lõpuks enam ise ka ei uskunud, et keegi nendeni jõuab. Ei uskunud selle päevani, kuni ärkasid kord pärast pikka ja seiklusrikast päeva soojas toas, kus lagunenud kuuris pesaks oleva pappkasti asemel oli pehmelt vooderdatud punutud korv ja nurgas ootas lõhnav ning rikkalik õhtusöök. Link ja Zelda olid nõutud - kas nüüd on kõik? Kas nad on jõudnud teispoolsusesse? Kassiparadiisi? Aga vend oli ikka ju nii soe! Ja õe nurr sama ehe kui varem!
Ning toit - oi, see lõhnas nii hästi ja seda oli piisavalt, et kõht täis süüa! Ja kui vabatahtlik astus tol õhtul Zelda ja Linki juurde ning tegi neile elu esimesed paid, said kassilapsed väga hästi aru, et inglid ei eksisteeri ainult teispoolsuses.
Zelda ja Linki imeline muinasjutt on veel aga kirjutamisjärgus. Kui Sina soovid lõpetada vääriliselt nende loo ning pakkuda neile päris oma kodu, siis võid julgelt ühendust võtta kodu@kassiabi.ee
Kassiabi kassimuinasjuttude jätkumisele saab igaüks kaasa aidata - lähemalt võib võimalustega tutvuda Kassiabi lehel.
