Saepurugraanulid, pähklikoored, kvartsteemandid või maisiliiv: milline kemps minu kassile sobib?

 (7)
Pesaleidja MTÜ kassituba
Kass annab ka ise märku, kui liiv talle ei sobi.Foto: Jaanus Lensment

Kassiliiva kasutamine aitab vähendada haiguste edasikandumist, seega on see oluline nii kassi enda kui ka pereliikmete tervise huvides. Küll aga võib nii mõnegi omaniku jaoks parajaks peavaluks kujuneda õige kassiliiva valimine. Küsimustele, kuidas seda teha ning mida võtta ja mida jätta, aitab leida vastused KIKA Eesti juht Ksenia German.

Pole vast ühelegi kassiomanikule üllatuseks, et kassiliiv on üks peamisi asju, mida läheb kindlasti vaja, kui koju üks armas neljajalgne hiirekuningas seltsi võtta.

Põhilised tegurid, mille järgi kassiliiva valitakse, on

1) hind;

2) aroom;

3) tolmamine;

4) lõhnasidumine;

5) materjal;

6) tekstuur

Hinna poolest on paakuvad kassiliivad pigem kallid, mittepaakuvate eest peab rahakotti natuke vähem kergendama, ka saepurugraanulid on näiteks taskukohane variant. Kõige kallimad on mõistagi need, mille tooraine on kulukas – pähklite koortest valmistatud kassiliiv on üks hea näide. Aroom on see mõjur, mille puhul tuleb mängu subjektiivsus, sest kuigi paljudele meeldib aromaatne kassiliiv või meeldiva saepuru lõhnaga puidugraanulitega kassiliiv, võib siiski lõhnatu kassiliiv olla kindla peale minek, eriti kui peres on palju inimesi.

Tekstuuri ja materjali poolest on peeneteraline kassiliiv parim just noortele kiisudele, vanemate miisude puhul on kvartsteemantidega kassiliiv sobivam, lisaks jätkub seda kauaks. Saepurugraanuleid kipuvad kassid laiali kandma, lisaks käib nendega kaasas saepurutolm, samas on see keskkonnasõbralik materjal. Odavamad kassiliivad kipuvad tolmama ning lähevad kiiresti haisema. See-eest näiteks saviliivad on tolmuvabad ning maisiliivadel on hea lõhnalukustus. Imav kassiliiv on mugav valik nende jaoks, kes viibivad kodus harva ja kel pole aega pidevalt liiva puhastada, sellega püsib liiv kuiv ja puhas terve nädala.

Seotud lood:

Lisaks veel mõned asjaolud, mida tasub arvesse võtta: kaal ja värvus. Kvartsteemandid ja peeneteralised liivad kaaluvad vähem, seega on neid kergem koju tassida. Samas on saepurugraanulid heledad, mistõttu on paremini välja paista, kui väljaheites on verd või midagi muud, millele vaja tähelepanu pöörata.

Kuigi nii mõnigi omanik eelistab lõhnastatud liiva, siis kassid ise kipuvad tahtma rohkem lõhnatut. Kord kuus on rangelt soovitatav pesta ning desinfitseerida ka liivakast, sest ka seal võib olla pisikuid. Kindlasti pole hea mõte liiva WC-potist alla lasta, isegi kui kogused on väikesed. Ka kõige lahustuvamad neist võivad siiski torud umbe ajada.

Suur valik on küll hea, nii on võimalik leida just oma kassile sobivaimat liiva, samas on just suure valiku puhul keeruline valida välja see üks ja õige. Lõppkokkuvõttes õiget vastust pole ja taandub see sellele, milline on kassi tõug ja iseloom ja mis on omaniku personaalsed eelistused ja soovid. Väga vale otsuse puhul annab kass sellest üsna konkreetsel viisil märku – kui talle liiva lõhn ja struktuur ei meeldi, laseb ta oma häda kusagile mujale