Varjupaikade MTÜ jagab liigutavat lugu Ludwigist, kelle peremees Saksamaalt varjupaigast Eestisse kaasa oli võtnud ja kes kogemata kombel kolmeks aastaks ekslema läks.

Ludwig ilmus ühe Võrumaa kortermaja juurde talvel üksiku, nukra ja räsituna. Sel ajal ei teadnud keegi, et ta Ludwig on – siis oli ta üks puna-valge triibuline nimetu kass. Majas elas memm, kellel hakkas loomakesest kahju ning ta hakkas kassile süüa panema. Memme tervis ütles paraku üles ja enam ei olnud kedagi, kes kassi eest hoolitseks. Vallavalitsus leevendas memme muret ning kass jõudis Võru loomade varjupaika. Varjupaiga esimese tavaprotseduurina kontrolliti, kas loom on kiibistatud. Vedas - kassil oligi kiip!

Nüüd said varjupaiga töötajad kontrollida, kas kiip on ka registrisse kantud ja omaniku kontaktid korrektsed. Saadi teada, et ta nimi on Ludwig, 13 aastat ja 7 kuud vana, isane kastreeritud kass, lühikese puna-valge karvastikuga. Järgmise sammuna võeti telefonikõne omanikule, kes teatas, et kass elas vaid ajutiselt tema juures ja kassi peremees on hoopis teine inimene. Kuid ka õige omanik leiti üles.

Härra oli väga üllatunud, et kass veel elas. Kunagi Saksamaalt Eestisse kolides tulid temaga kaasa kaks Saksamaalt varjupaigast võetud kassi. Üks neist elab kodus, aga Ludwig oli juba kolme aasta eest kadunuks jäänud. Ludwig väärib tõesti maailmaränduri tiitlit, kuid nüüd on soliidses eas kass oma päriskodus tagasi. Jääb üle loota, et kassist vanahärra oskab hinnata kodusoojust ja enam seiklema ei kipu.

Ludwigi loost tuleb hästi välja, kui tähtis on lemmiklooma kiibistamine ja mitte ainult. Ka andmed peavad olema registreeritud ning õiged. Ainult siis jõuavad rännumehed oma päris koju tagasi.

Allikas: varjupaik.ee