Veendu, et sinu kassiga on kõik hästi: 10 märki, mis viitavad stressile


Veendu, et sinu kassiga on kõik hästi: 10 märki, mis viitavad stressile
Pixabay

Kuidas saab kass stressis olla, kui ta ei tee muud, kui magab, sööb ja istub vahel sinu arvuti otsas? Saab küll. Kassid kannatavad stressi all samamoodi nagu inimesed. Ole oma kassi käitumise osas tähelepanelik. Need 10 punkti aitavad sul veenduda ega sinu kass stressis ei ole.

Kassid võivad kogeda stressi siis, kui nende tavapärane rutiin on häiritud ja nad ei oska sellele kuidagi reageerida. See muudatus võib olla isegi midagi nii tühist nagu näiteks liivakasti mitte piisavalt sage puhastamine või hoopis midagi suuremat, näiteks hirmutunne, haigus või trauma. Isegi sina ise saad oma kassile stressi põhjustada.

Need 10 märki viitavad sellele, et kass võib olla stressis:

1. Enda liigne pesemine või kratsimine

Su kass võib oma ärevust või stressi välja elada, pestes ja kratsides end nii intensiivselt, et karvad langevad välja ja nahk on ärritunud – see meenutab veidi inimesi, kes küüsi närivad. Kui see on nii, küsi oma loomaarstilt lahendusi, mis aitaksid kassil rahuneda.

2. Maja määrimine

Su kass võib näidata oma ärevust välja sellega, et teeb häda majas väljaspool selleks mõeldud kohta. See võib olla märk halvast käitumisest, aga võib olla põhjustatud hirmust, stressist või sooleprobleemidest. Võib-olla ei julge kass liivakasti minna või selle asukoht ei meeldi talle? Tervisemurede välistamiseks tasub kassiga ka loomaarsti külastada.

Seotud lood:

3. Äärmine valvsus

Kui su kass on hirmul ja ärev, ei lase ta end lõdvaks. Ta võib veeta väga suure osa oma ajast voodi või mööbli all peidus olles või ümbrust kaitstes. Ta on umbusklik ja ei lase kedagi endale ligi. Seda esineb tihtilugu siis, kui kass on vahetanud hiljuti kodu või on omanikud reisil ja keegi kassi parasjagu hoidmas. Kassid võivad olla umbusklikud ja eemalehoidvad ka võõraste inimeste suhtes.

Pixabay

LOE VEEL | Kuidas kassiga muretult kolida?

4. Väga häälekaks muutumine

Su kass võib näidata välja oma ärevust sagedase näugumise ja häälitsemise kaudu. Kahtlemata on kasse, kes on juba loomu poolest „jutukad“, aga kui su kass pole tavaliselt nii häälekas ja hakkab äkki regulaarselt näuguma, on see märgiks, et ta on ärritunud ja stressis.

5. Söögiisu kadumine

Ka inimesed kaotavad mõnikord söögiisu, kui on ärritunud või ärevad. Sama lugu on kassidega. Kui su kassi söögiisu väheneb või kaob sootuks, võib see olla märk ärevusest. Kindlasti on tal mingi mure. Välistamaks terviseprobleemid, tasub konsulteerida loomaarstiga.

6. Letargia

Kui su kass magab tavapärasest rohkem, on paikne või ei taha enam mängida, võib see samuti viidata ärevusele ja selle murega tuleks tegeleda.

7. Agressiivsus

Kui su kass muutub teiste loomade või inimeste suhtes agressiivseks, võib see olla ärevuse avaldumise viisiks. Agressiivsuse taga võib olla ka terviseprobleem. Sageli muutub kass agressiivseks siis, kui tal on kusagilt valus või äärmiselt ebamugav olla. Agressiivsuse puhul konsulteeri kindlasti oma loomaarstiga, et teha kassile vajalikud uuringud ning analüüsid.

8. Suurenenud sõltuvus

Mõnikord aga võib kass hakata hoopis pererahva külge klammerduma. Kass ei taha enam üksinda olla, on pidevalt sabas, magab peremehe lähedal jne. Kui kass tavaliselt nii ei tee, viitab ka see, et kassil on mingisugune mure, millest ta püüab omal moel märku anda. Klammerdumisele võib lisanduda ka häälekus siis, kui pererahvast silmapiiril pole. Sellist eraldatuseärevust saab seostada üldise ärevusega.

9. Kõhuprobleemid

Kui su kassil tekib kõhulahtisus, kõhukinnisus või muud probleemid, võib see olla sisemine hädasignaal ärevusest. Kuna see võib olla ka muude terviseprobleemide sümptoomiks, on kõige parem oma kass loomaarsti juurde viia.

10. Üldised muutused käitumises

Loe veel

Sa tunned oma kassi. Kui ta enne otsis su seltsi ja nüüd näib end kõrvale hoidvat; oli enne rahulik, aga nüüd hüppab vähimagi müra peale; oli enne mürgeldaja, aga nüüd on kogu energia temast kadunud, võivad need kõik olla märgiks, et su kass kannatab ärevuse käes.

Kui märkad mõnda neist ärevuse märkidest, pöördu kindlasti veterinaari poole ja veendu, et ärevus pole põhjustatud mõnest füüsilisest vaevusest. Kui seda pole, teab loomaarst mitmeid häid lahendusi vaimse ärevuse leevendamiseks. Mõned soovitavad kassipuud, et kass saaks ronida ja mängida ning et tal oleks oma ruum. Erinevad arendavad mänguasjad, näiteks maiusepallid, võivad samuti ärevust leevendada, pakkudes kassile mitmekülgset tegevust. Paku oma kassile tegevust, suhtle temaga ja ole tema jaoks olemas, ka see aitav hoida ärevuse taset madalal.

Allikas: cuteness.com