Varjupaigad ja kassiabiorganisatsioonid on abivajavatest kassidest pungil. Iga päev tuleb keegi juurde ja lootus, kas need kõik ühel hetkel ka uue kodu leiavad ning elule uue võimaluse saavad, võib vahel kustuda. Siis aga juhtub järjekordne ime. Seekord juhtus see kass Miisuga, kes augustikuus omanike käest minema lipsas ja siis mitu järgnevat kuud omal käel hakkama saama pidi.

Miisu läks kaduma Paides. Ta sai peale arstil käiku puurist välja ja oli tehtud protseduuridest tõenäoliselt niivõrd ehmunud, et kadus kui tina tuhka. Pererahvas oli šokeeritud. Nad otsisid ja otsisid, kuid tulutult. Möödus kuu, möödus kaks. Nüüd on juba novembri keskpaik ning igasugune lootus oma lemmiklooma leida, oli sellel perel juba kadunud.

Siis aga juhtus ime. MTÜ Paikass sai kõne organisatsiooni ammuselt toetajalt ja suurelt loomasõbralt Merlelt, kes oli juba kaks nädalat üht hulkuvat kassi toitnud, et ta siis ühel hetkel kinni püüda ja organisatsiooni hoole alla anda. Seesama kass, kes seal kaks nädalat söömas käis oligi Miisu!

Kui kass organisatsiooni hoole alla jõudis, märkasid kassiabiorganisatsiooni vabatahtlikud sarnasust ja helistasid pererahvale, kes augustis oma kassi kaotas. Nad ei osanud seda kõnet oodata. Pererahval paluti kinni püütud kassi vaatama tulla ja kohe, kui nad uksest sisse astusid, kõlas hüüd: "See on meie Miisu!"

"Olime kõik pisarais, sest see võis perele olla kirjeldamatu tunne. Samuti ka kassile, kes kuid on ringi hulkunud, et leida üles oma kodu," kirjutas MTÜ Paikassi asutaja Virge.

Imesid juhtub. Tänaval hulkuv kass võib olla hoopis kellegi kaotatud kodukass, kes oma koduteed otsib ja pererahvast puudust tunneb. Kusagil võib olla ka pere, kes sedasama kadunud kassi taga igatseb ja tema peale lakkamatult mõtleb. Kui kusagil on keegi, kes vajab abi, siis tuleb aidata. Poleks loomasõber Merle Miisut märganud, poleks kass ilmselt enam kunagi koju saanud!