Mõmmi jaoks kasvas rohi kõrgeks jaanipäevaks ja sest saadik elab ta Viljandi loomade varjupaigas. Teada on, et praktiliselt kohe peale jaani saabuvad jõulud, kuid kodu ootajale on aeg väga pikk - eriti siis, kui sind on oma päris kodust varjupaika toimetatud. Mõmmi võiks ju vastata küsimusele, mispärast siis vanemad ta varjupaika tõid: "pattude pärast", kuid see ei ole nii. Olla koer - see ei ole mitte koera patt, vaid tema pärisõigus. Samuti on koera õige koht kodus, mitte varjupaigas. Mõmmi ei ole süüdi, et ta on Mõmmi - üle viie aasta vana, suur ja laheda valge kasukaga Koer suure algustähega.

Mida siis Mõmmile ette heideti? Kodus, kus ta elas, ei peetud teda pereliikmeks, kes vajab tähelepanu ja seltsi. Kui siis koer omapäi ja omast tarkusest üritas hakkama saada, peeti seda väga pahaks käitumiseks. Kui keegi ei juhenda, kuidas siis koer teab, mis on hea või mis halb?

Mõmmi

Mõmmi võib alguses tunduda karune, sest tal on puudu olnud inimestega suhtlemisest. Juhul, kui temaga veidigi tegeleda, jalutada, hoolt kanda ja toita, siis saab Mõmmi väga hästi aru, kes on tema sõber ja kelle poole tasub hoida. Öeldakse ju, et armastus käib kõhu kaudu, nii käib koera usalduse võitmine samuti kõhu kaudu. Ega koer rumal ole, et kahjustaks kätt, mis toidab. Kui see käsi jagab maiust ja hellust ning juhendab kuidas käituda, siis Mõmmi heal meelel lakub käe üle ja võtab inimese omaks.

Ka Mõmmi on õppimis- ja kohanemisvõimeline - inimese poolt on vaja ainult rahulikku meelt ja kannatlikkust. Hei, kui Sa tundsid ennast ära või tead kedagi sellist, siis Mõmmi ootab!

Mõmmi on kiibistatud, vaktsineeritud, kastreeritud ja saanud vajalikud parasiiditõrjed ning valmis minema uude koju.

Loe Mõmmi kohta siit: https://varjupaik.ee/loomad/55306

Koduleidja on Delfi ja Varjupaikade MTÜ ühisprojekt, mille käigus loodame jõuludeks leida armastava pesa Eesti erinevates varjupaikades kodu ootavatele loomadele.