Ida-Soomes Imatras elav Kotainenide perekond sai tõelise šoki osaliseks, kui nende kutsikas pärast elu esimest ilutulestikku põgenes. Väike kolli tundus olevat nagu maa pealt haihtunud, ehkki teda otsiti nii naabrite kui vabatahtlike abiga. Halvimat eeldama pani ka asjaolu, et Kotainenide maja asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Venemaa piirist ning võis arvata, et Terttu on kogemata teisele poole piiri sattunud.

Abi otsiti ka sotsiaalmeediast ning möödunud nädala lõpul sai pereisa telefonile sõnumi, mida ta enam ei oodanudki. Mõne kilomeetri kaugusel Pelkola külas elav mees uuris, kas koer võiks nende oma olla. Kutsikas oli väljunud metsast ning hakanud neil järel käima, kui mees oma koeraga jalutas.

Soome kadunud koerte otsimise ühingu kõneisik Päivi Rosqvist, kes koos oma inimestega samuti oli püüdnud Terttut leida, nimetas juhtunut õnnelikuks õnnetuseks, rõhutades et vedamine oli seegi, et suure inimhulgaga ei otstitud kutsikat just sealt, kus ta välja ilmus. Inimeste tekitatavad lõhnad takistavad koeral metsas orienteerumist, samuti jääb hirmunud loomale mulje, et teda jahitakse.

Terttu oli metsaelu ajal küll pisut kaalu kaotanud ning tal tuvastati kerge palavik, kuid tõsisemaid tervisekahjustusi loomaarst tal ei leidnud.

"Esimesel ööl magas ta nagu kott ning sööb väga isukalt," kinnitas peremees.

Allikas: yle.fi