Basset hound – lühikeste jalgadega pikk koer, kes meenutab vorsti


Basset hound – lühikeste jalgadega pikk koer, kes meenutab vorsti
Foto: Wikimedia Commons

Kes on lugenud toredat lasteraamatut „Nublu”, mäletab ilmselt ka selle tublit nimitegelast. Imeline Nublu oli basset.

Basset hound on arvatavasti kõige tuntum bassetide hulgas. Nende kaubamärgiks on lühikesed jalad, suured kõrvad ja rippuv nahk, vähemalt koera esiosas. Eesti Bassetite Tõuühingu kodulehelt võib lugeda: “Kui Jumal otsustas koeri looma hakata, jõudis basset kohale nagu ikka, kõige viimasena. Jumal laiutas käsi ja kostis :“Kahjuks on mul alles jäänud ainult nahka ja kõrvu, aga... jalad on täitsa otsas!“”

Nimi on tuletatud sõnast „bas“ – „madal“, ja liitest „-et“, mis kokku tähendab „üsna madal“. Arvatakse, et nad põlvnevad verekoertest, kelle jalad aretati lühemaks, et jahimees suudaks temaga sammu pidada. Basset houndiga aitavad tuttavaks saada Maarja Kalma (temale kuulub 2,5aastane Sabby), Kairi-Kristlin Bramanis (temale kuulub 8-kuune Cosmic) ja Antti Vari (temale kuulub 1,5aastane Sherlock).

Maarja on koertega tegelenud 10 aastat. Ta alustas juuniorhändleri ja händlerina. Kunagi oli tal plaan võtta endale bokser. Kuna tema sõbrannal, kellel oli bokser, oli ka basset hound, siis hakkas Maarjale just basset meeldima ja nii oli valik selge.
Kairil on koerad olnud samuti ca 10 aastat – esimene koer oli sharpie, teine chow-chow ja nüüd siis basset. Kairi tõdeb, et ei soovinud teist korda samasid tõuge võtta ja umbes 7 aastat tagasi ühel jaanipeol tuli nende seltskonda basset, kes hakkas sõprust looma, ja sealt alates jäigi basset talle meelde, ja hakkas meeldima.

Seotud lood:

Antti jaoks on 1,5aastane Sherlock tema esimene koer. “Tema on minu kogemus,” naerab omanik. “Sherlock on super, heasüdamlik, hull varas ja väikese lapsega võrratu.”

Bassetid Eestis

Siinkohal pean selgitama seda, et millise rahvuse koera basset hound õigupoolest on? Tegemist on Prantsusmaalt tulnud tõuga, mis tõuna võeti vastu ja registreeriti Inglismaal. Täna on nad populaarsed Inglismaal, USAs, kuid ka Soomes, Leedus ja Venemaal. Eestis on basset hounde veidi üle saja. Maarja kuulub tõuühingu juhatusse, Kairi ja Antti on selle liikmed. Maarja ise loodab, et tõuühing on küll väike, kuid nad loodavad muutuda aktiivsemaks.

Siiski selgub, et basseteid on Eestimaal ka varem olnud, sest ka täna tulevad paljud inimesed bassetiomaniku juurde ja tõdevad, et neil oli basset 20 aastat tagasi või et minul oli basset juba nõukogude ajal. Kairi naerab ja lisab, et eks oli ju ka Jaan Rannapi legendaarse lasteraamatu “Nublu” peategelane basset!

Kuidas vastutulijad basset houndi suhtuvad? Usun, et emotsioonid on vahvad, sest koer on ju igati laheda välimusega. Omanikud kinnitavad, et esimese emotisoonina öeldakse, et oi kui kurb koer! On juhtumeid, kui inimesed jätavad auto seisma ja tulevad koera uudistama, koer “kõnetab” võõraid. Antti naerab, kui räägib seda, kuidas ta jalutas koos lapse ja koeraga ning teised lapsed tulid ligi ja tõdesid: vaadake kui kurb ta on! Maarja meenutab juhtumit bussipeatuses, kui üks võõras mees jäi koera vaatama ja tõdes: nii kurb koer ja andis koerale sinki☺

Suur koer väikestel jalgadel

Pikk kere, lühikesed jalad, suured kõrvad ja nukrameelne ilme. Need on esimesed märgusõnad, mis omanikele meelde tulevad. Bassetid on suured, lühikesed, tugevad ja pikad. Öeldakse, et basset hound on suur koer lühikestel jalgadel, sest nende turjakõrgus on 33-38cm, kuid kaal on neil üllatavalt suur – Maarja emane koer kaalub 28 kilo, Sherlock on läbinud dieedi ja kaalub praegugi 35 kilo. Ideaalne kaal oleks 30-32 kilo, kuid on ka 40 kiloseid koeri. Tegemist kõige suurema väikese koeraga. Kui teda aidata autosse tõsta või veterinaari juures lauale tõsta, siis peab omanik arvestama, et basset hound on üks tugev tükk. Vaatamata sellele, et basset hound on madal koer, on ta üllatavalt pikk ja ulatub ka laua pealt asju võtma.

Ka basset ise arvab, et ta on suur koer, ja ei tunne seetõttu hästi ka oma kabariite, mistõttu läheb sageli oma tagaosaga vastu mööblit. Pikad vorstid nagu nad on, siis teevad ka enamus isaseid basseteid oma häda ilma jalga tõstmata, lihtsalt seistes. Antti kinnitab, et hommikul ja õhtul Sherlock jalga ei tõsta, päeval tõstab. Tänu pikale kerele magab enamus basseteid selili.

Palju nahka ja kõrvu

Üks kaubamärkidest on see, et neil näib nahka olevat rohkem, kui neil vaja oleks. Kuid, lõualused nahavoldid aitavad koeral lõhna püüda ja hoida. Pikkade kõrvadega maad pühkides ajab koer jälje lõhna liikvele, viltused jalad annavad talle liikumisel stabiilsuse. Basseti ja verekoera rippuvad kõrvad on kõikide koeratõugude seas suurimad. Kõrvad peaksid bassetitel ulatuma üle nina, kord nädalas tuleks neid ka puhastada. Antti kinnitab, et Sherlock astub üsna tihti ka oma kõrva peale.
Mõnel isendil võib olla nahka liiga palju, mõnel on voldid liiga ekstreemsed. Eks ole ka Sabby siledam, Sherlockil on volte rohkem.

Tegemist on jahikoeraga, mistõttu on neil tugev rinnak ja üsna võimas hääl, mis tuletab meelde veidi laevade udupasunat! Maarja meenutab seda aega, kui ta loomakliinikus tööl oli ja basset temaga tööl kaasas oli – ta oli puuris, kus sageli ulus ja haukus, paljud külastajad arvasid seetõttu, et tegemist on kaukaasia lambakoeraga, sest sedavõrd muljetavaldav ja madal on väikese koera hääl.
Silmad on kergelt sissevajunud ja neil on seetõttu pehme, isegi nukker pilk. See on see nukker pilk, mis on teinud basset houndi paljude seas populaarseks. Tema kurva pilgu taga peitub vägagi nutikas aju ja nii õnnestub tal alatihti peremeest alt vedada.

Basseti lühikesed jalad on dwarfismi tulemus. Üks, mis tuleks meeles hoida on see, et nad on rasked koerad, kellel on lühikesed jalad, mistõttu on neil väga raske ujuda. Seetõttu tuleks vee ääres olles neil pilk alati peal hoida. Kuna käpad on lühikesed, siis tasuks ettevaatlik olla ka treppidel käies.

Ah jaa, ninast ka: Anti kinnitab, et Sherlock on oma nina ori – tal on kogu aeg nina maas ja lisab, et nina on Sherlocki tõhusaim töövahend. Kui nad näiteks õhtupimeduses koju tulevad, siis Sherlock lõriseb, haugub kaks korda, tõmbab paar korda ninaga – ahhaa, omad! Oma vahva nimegi sai Sherlock seetõttu, et kui Antti ta esimest korda koju tõi, siis käis koer just ninaga kõik pereliikmed üle.

Bassetid on tavaliselt kahe- või kolmevärvilised kas nt tan/sidrun ja valge või must, valge ja tan.
Maarja kinnitab, et levinuim bassetite värvitoon on selline saksa lambakoera oma – pruunikas ja tumedama seljaga ehk nagu Sherlock on. Lubatud on kõik hagija värvid, keelatud on brindle ehk nn tiigrivärv ja valge.

Basset on lühikarvaline koer ja tema karvaga pole eriti palju vaeva vaja näha. Harjamiseks saab kasutada kummist ja näsadega kammi, mis lisaks sellele, et eemaldab kasukast lahtised karvad , ka masseerib koera nahka. Kuna selline kammimine meenutab vägagi silitamist, laseb koer sellel rahulikult sündida. Rohke ja lahtise nahaga madalajalgset koera tuleks vähemalt kord kuus pesta.

Isemõtleja, aga sõbralik

Iseloomult on basset hound leebe, armastusväärne. Esimese asjana kinnitab Maarja, et bassetid ei tohi olla agressiivsed. Nad võivad olla ka iseteadlikud, kuid samas ka sotsiaalsed, rahulikud ja mängulised. Öeldakse, et basset houndil on hea naljasoon ning neile meeldib olla koos omanikuga. Nad ei taha pikaks ajaks üksi jääda, mistõttu tasuks mõelda sellele, et kui teil tuleb sageli kodust ära olla, siis võiks võtta kaks basset houndi.

Antti kinnitab, et basset vajab inimese lähedust, tahab olla inimese jala peal või vastas. Isegi hommikuti on nad sellised, kes tahaks lihtsalt pikutada ja mõnuleda – lased koera hommikul välja, aga tema vaatab sind sellise näoga, et kuule, mina sina ise, ma lihtsalt oleksin siin pikali. Antti lisab, et bassetitel jääb ööpäevast lausa väheseks, et magada.

Nad saavad hästi läbi lastega ja ka omasuuruste teiste loomadega. Basset hound on perekeskne koer, saab väga hästi läbi lastega, kuid basset on raudselt veendunud, et kõik maiuspalad laste käes on mõeldud tegelikult talle: oma suure massiga võib ta väikese lapse lihtsalt pikali lükata.
Antti on kindel, et basset sobib hästi lastega – ta meenutab, kuidas tema laps koeraga “ratsutas”, haarates kõrvadest kinni. Koer võis olla ju väikeses stressis, kuid lapse suhtes ei näidanud ta seda kunagi välja, näris vaid oma kõrva, et stressi maandada. Kui Sherlockil on täiskasvanule midagi öelda, siis võtab ta õrnalt hammastega käest kinni, justkui öeldes, et aitab küll.

Maarja bassetit siiski nn lastekoeraks ei soovita, sest on teada juhtumeid ka kurjadest bassetitest, kes ei lase omanikke isegi diivanile. Kuid nagu ikka – palju loeb kasvatamisest! Kairi käib oma koeraga trennis ja tema kinnitab, et koer tahab pärast trenni olla pigem laste kui teiste koertega.
Võõraste suhtes on nad sõbralikud, kuid ohu korral võivad anda märku vägagi valju haukumisega.

Basset on ka kättemaksuhimuline.Pärast suuremat tüli võite leida kodus väikese loigukese. Kairi meenutab, kuidas ta aias peenra kallal töötas, kuid koer tuli tööle peenra peal ette. Kairi ajas koera ära, kuid see tuli ikka tagasi. Lõpuks viis ta koera tuppa. Järgmisel hommikul, kui oli aeg hommikuseks häda tegemiseks, siis oli Kairi üllatus suur, kuid ta nägi, et tema koer istub selles samas peenras, kus ta eelmisel päeval ära aeti.

Noori basseteid ei tasuks kurnata pikkade jalutuskäikudega, las nende energia kulub tugeva keha arenemisele. Kuid täiskasvanud koera puhul ei maksa unustada, et basset hound on ajukoer, ja ta vajab üsna palju liikumist. Ta naudib pikki, kuid aeglasi jalutuskäike. Kuna alati on igal pool palju lõhnu, peaks basset houndi jalutusrihm olema keskmisest pikem. See säästab teid iga viimase kui pöörde kaasategemisest.

Treening peab olema lõbus

Kui treenimine on lõbus ja huvipakkuv ning teil on head maiused, siis saab bassetit kergesti treenida. Ta on vägagi õppimisvõimeline koer. Iseasi on see, kui vajalikuks ta peab käsklustele kuuletuda. Talle omase nutikusega täidab ta meelsasti käsklusi, mille tulu on teada. Kui hakkate sundima, ilmneb kohe basset houndi põikpäisus ja jonnakus.

Kairi on käinud kutsikakoolis, praegu käib samuti trennis, kus õpetatakse kõike elulist, näiteks kohvikus olemist. Lisaks üritab ta saada oma koera ka teraapiakoeraks, sest üks basset meil juba Eestis on, kes on teraapiakoer. Basseti õpetamise märksõnad on: sihikindlus + motiveerimine = maiustus. Bassetiga on tehtud agility’t ja ka kuulekuskoolituses võib ta jõuda väga heade tulemusteni. Viljandis on olnud üks basset, kellega on harrastatud ka agility't, kuid eks ole ka bassetiomanikud veidi laisad, et kiireid alasid teha.

Maarja tegeleb sõnakuulelikkusega. Ta naerab, et Sabby vanaisa oli bordercollie ja lisab, et bassetid võivad olla kiired ja kontaktsed. Trennis tuleb panna basset ise mõtlema ja heaks motiiviks on toit. Antti lisab, et toitu peaks olema 7 erinevat varianti.

Kõige lihtsam on talle õpetada jäljeajamist. Kuigi Eestis basset hounde jahil üldiselt ei kasutata, on võimalus pakkuda oma lemmikule jäljeajamist kunstlikul verejäljel. Omanikud meenutavad naljaga seda, kuidas Sherlock käis verejälje trennis ja jäi poole raja peal magama. Kohtunik oli hüüdnud: ma ei saa aru, mis toimub☺

Kaal ja kõrvad vajavad tähelepanu

Neil võib olla hämmastav söögiisu, mistõttu võib ta ennast väga kergesti ülekaaluliseks süüa. Kaalu tuleb jälgida, et see liiga suureks ei läheks, sest siis hakkab see mõjuma halvasti liigestele ja seljale. Kõrvades võib esineda pärmseent, ja esineb ka allergiaid. Kõrvu peab puhastama pidevalt, ja vaatama, et need poleks märjad ja määrdunud.
Ka liiga lahtine silm võib põhjustada probleeme, mistõttu tuleb lisaks kõrvadele ka silmi puhastada.
Kairi teab lisada, et mujal maailmas räägitakse ka basset houndi verehüübimatusest.

Jahikirg!?

Maarja käib oma koeraga lahtiselt, kuid Antti koer on ninakoer – lõhnad blokeerivad kogu muu maailma, mistõttu sõltub kõik sellest, kui hästi omanik oma koera tunneb. Maarja meenutab kurba juhtumit, kui mõned aastatd tagasi kaks bassetit raudteel rongi alla jäid – ju nad olid mingi olulise jälje võtnud. Antti teab, et Eestis peaks olema üks basset, kellega ka jahil käiakse.

Varastamine!?

Üks kummaline “nähtus”, millest bassetite puhul kirjutatakse ja räägitakse on “varastamine”. Maarja kinnitab, et seda välja ei koolita. See lihtsalt on bassetitega sedasi. Antti toob näite “varastamisest” – näib, et Sherlock magab sügavalt, midagi on jäänud lauale ja kohe seda ära ei korista. Seejärel pöörad vaid hetkeks selja, kui juba on kuulda, et keegi toimetab laua juures. Maarja naerab, et tema koer on ka kahe meetri kõrguselt külmkapi pealt küpsise kätte saanud! Ja ta meenutab ühte vahejuhtumit, kui Leedus näitusel käidi – basset oli auto pagasiruumis, kus oli ka spordikott, mille sees väiksem kott, mille sees omakorda maiusekott, mis oli veel ka kilekoti sees. Hoolimata sellest oli koer avanud kõik lukud ja maitsva maksamaiuse kätte saanud.

Reisimine!?

Basset on koer, kes väga naudib reisimist. Ta on nõus rändama kasvõi maailma lõppu. Selle iseloomuomaduse tõttu on koer kaugesõiduautojuhtide lemmik. Pikad sõidud on neile hea võimalus lihtsalt magada. Öeldakse, et nad võivad olla kangekaelsed, kuid tegelikult on nad ülimalt huvitatud toidust ja seetõttu ka kergesti treenitavad. Kiireim viis basseti südameni käib läbi tema kõhu.

Popid koerad

Kuulsatest ajaloolistest figuuridest on bassetiomanik olnud kuninganna Alexandra, kuningas Edward VII abikaasa. Ameerika mandrile sattus basset hound kingitusena George Washingtonile, kes hiljem tutvustas tõugu ka Thomas Jeffersonile.
27. veebruaril 1928 oli basset hound ajakirja Time esikaanel.

Palju on kasutatud basseteid multifilmides – Tex Avery Droopy on basset, ja ka mitmed Disney multifilmide koerad on bassetid. Mängufilmide sarjas „Smokey ja Bandiit“ osales basset hound Fred.
Elvis Presley esitas 1. Juulil 1956 laulu „Hound Dog“ teleshow’s The Steve Allen Show. Elvis laulis selle laulu basset hundile, kel nimeks Sherlock. Kuulus oli ka basset hound Morgan (1946-1960), kes lõi kaasa lausa mitmes telesaates. Esimestes „Lassie“-telefilmides osales ka Lassie sõbra rollis basset hound Pokey. Politsetseriaali „Columbo“ peategelasel oli basset, kel nimeks lihtsalt Dog.