Enese leidmise ja täieliku harmoonia ja tasakaaluni on veel väga pikk tee minna, kuid see on uskumatu, kui palju uut energiat ja rõõmu annab vähenegi kohalolu, sügav hingamine ja mõned tuntavad hingerahu kübemed südames. Lugemine, söömine, mõtisklemine, arutlemine ja magamine on peamised tegevused, mis minu päeva siin puhkusel täidavad. Olenemata sellest, et siiski on väga palju kooliprojekte kukil ning väga paljud mõtteid, ideid ja väljakutseid, mis kõik minu ajuressursi järele justkui karjuvad, püüan nad teadlikult kümne küünega oma sisemisest vaikusest eemale hoida. Vaikusest, mis on hetkel nii õhkõrn ja väiksemagi ebamugavuse korral kerge purunema. Minu sees pulbitsev tohutu ärevus, mis igal väiksemalgi võimalusel kontrolli haarata tahab, on seal võidukalt juba terve sügise alguse võimutsenud. Mul on hea meel, et sain selleks fantastiliseks nädalaks oma koerad turvalistesse kätesse usaldada ja võtta aega iseendale. Minu ülevoolava, intensiivse, äreva ja meheliku energia küüsis kannatasid peale minu ka taustal kõik minu lähedased ja oma osa said sellest kindlasti ka koerad.
Puhkuse ajal lugedes ja endasse süvenedes jõudsin mõtetega taaskord ka koerteni. Kuidas tagada nende igapäevane heaolu ja tasakaal, mis on selles tänapäeva stressirohkes keskkonnas võib-olla veelgi keerulisem, kui meie endi tasakaalu tagamine. Koera heaolu ja tasakaal on väga paljuski seotud meie endi meeleseisundiga. Tasakaalus ja enesega rahulolev inimene on sümpaatne kõigile. Temast justkui kiirgub headust ja armastust ning tema kõrval tunneb end turvaliselt ja hästi igaüks.
Selle üle mõtiskledes ja koerte käitumisse paralleele tõmmates, jõudsin pealtnäha ilmselge järelduseni. Kuidas me saame koertelt oodata eeskujulikku käitumist, rahulikku meelt ja kuulekust omanikule, kui enamus meist endist ei ole tasakaalus inimesed? Miks peaks koer tundma end enesekindlalt ja hästi ning usaldama täielikult kedagi, kes isegi ennast ei usalda, kuula ega usu? Paraku juhib paljude meie igapäeva elu peamiselt hirm, mitte armastus. Olgugi, et koeraga suheldes peame selgelt võtma aluseks põhimõtte, et tegemist on loomaga ning loomariigis käib elu ja suhtlus sealsete kindlate reeglite järgi, mis meie maailmas niivõrd mustvalge ei ole, siis ma usun, et kõik algab siiski iseendast. Sa võid oma koera keelata ja kiita ning treenida kui palju tahes, kuid igapäevases keskkonnas rahumeelse ja toimetuleva sõbra saad sa enda kõrvale vaid siis, kui oled ise tasakaalukas ja enesekindel juht. Vaid sel moel annad sa oma koerale eeskuju, kellele ta enesekindlalt järgneda saab.