Wally Conron sõnas 2014. aastal, et labradoodle aretus avas justkui Pandora laeka, sest äkitselt nägid kõik selles tõus potentsiaalset rahaallikat. Mehe sõnul aretavad nii paljud inimesed tõuge just raha pärast. Tegelikult on vastutustundlik aretustöö kõike muud kui rahaliselt kasumlik ettevõtmine ja see ei ole aspekt, millele koera aretades mõelda. Võiks öelda, et tegelikult on eetiline koerte kasvatamine ja äri lausa vasturääkivad mõisted.
Conroni esialgne soov oli teha head. Mehe poole pöördus paarike, kes uuris, kas on olemas või on võimalik aretada koera, kes ühtaegu sobiks pimedale naisele juhtkoeraks, kuid kellega saaks ühe katuse all elada ka koerte vastu allergiline mees.
Kui jutt sellest imekoerakesest levis, soovisid äkki palju inimesed endale just labradoodle’it, on ju see koer nii armsa välimusega. Tegelikult ei ole labradoodle FCI poolt tunnustatud ametlik koeratõug ja peamine mure nende koertega on see, et nad ei tule alati samamoodi välja. On isendeid, kel on väga halb iseloom, teised ei sobi allergikutele, kolmandatel on muud käitumisprobleemid või on tervis kehv jne. Tegemist on niivõrd uue tõuga, et kunagi ei ole teada, mis loom sealt päriselt kasvab, milline on tema tervis ja millised on tema murekohad.