• Käpapadjandid koosnevad suuremas osas rasvkoest, mis kaitseb käppi külma ja kuuma eest. Seepärast saabki koer talvel rõõmsalt lumes hullata ja suvel soojal rannaliival ning kivistel maastikel jalutada.
  • Sellegipoolest tasub suvel päikesekuumal asfaldil kõndides ettevaatlik olla, sest ehkki käpapadjandid on loodud küllaltki vastupidavaks, võib kuum pinnas neid kõrvetada. Ka talvel lume sulatamiseks kasutatav sool ja kemikaalid ei mõju käppadele hästi, mistõttu võiks kaaluda ka spetsiaalsete talviste jalanõude soetamist ning käppasid käpavahaga kaitsta.
  • Kõndides on raskus varvastel, mitte käpa kesk- ega tagaosal.
  • Paljude koerte mõlema esikäpa tagaküljel on eraldi küüs, mis kõndimisel maad ei puutu. On koeri, kes kasutavad neid küüsi mänguasjade või kondi kinni hoidmiseks.
  • Teatud tõugude, mis on aretatud hästi toime tulema külmas kliimas, näiteks berhnardiinide või newfoundlandi koerte laiad käpad lihtsustavad lumisel või jäisel maastikul kõndimist, sest võimaldavad maapinda paremini haarata.
  • Teistel tõugudel nagu dobermannidel, akitadel ja hurtadel on väiksemad ja kõrgema võlviga jalad, mis on vajalikud selleks, et need vastupidavad koerad kergete käppade abil pikalt joosta saaksid.
  • Newfoundlandi koertel, leonbergeritel ja labradori retriiveritel on varvaste vahel ujulestad.
  • Miks koerte jalad lõhnavad nagu maisikrõpsud? Seda veidrat lõhna põhjustavad tema jalgadel olevad bakterid.
  • Pane tähele: kui koer pidevalt varbaid lakub või hammastega käppasid närib, võib see olla märk ärevusest. Sellisel juhul võib ta oma käppi vigastada ja targem oleks arsti poole pöörduda.